Eestlased jätavad üüritulu pealt ikka maksud maksmata
Kuigi maksuameti statistika järgi kasvas ametlik üüritulu aastaga 21 protsendi võrra, märgib kinnisvaraportaal Kinnisvara24, et üüriturg on kordades suurem kui deklareeritakse.
Portaali analüüsi järgi on Eesti üürituru maht üle 100 miljoni euro aastas.
Eelmisel aastal esitati maksuametile kokku 6679 eluruumi üüritulu deklaratsiooni, mis on 32 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud üüritulu summa kasvas sealjuures 21 protsenti, 18,05 miljoni euroni. Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli umbes 2700 eurot aastas ehk keskmiselt 225 eurot kuus.
Kinnisvara24.ee analüüsi põhjal võib aga öelda, et Eesti keskmine igakuine üürisumma on hoopis 420 eurot ja arvestuslik üürituru suurus on seega vähemalt 105 miljonit eurot aastas. Maksuamet lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20% üüritulu summast (üürileandmisega seotud kulud). Kui eeldadada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot, seisis pressiteates.
“Suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad, on seega ebavõrdses konkurentsiolukorras, kuna konkureerivad üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20 protsenti rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda," kommenteeris portaali tegevjuht Paavo Heil.
Tema sõnul võib üüriraha mitteametlikult maksmine ja küsimine valusalt kätte maksta nii üürileandjale kui ka üürnikule. "Kahtluse korral kontrollitakse asjaolusid ka kuni seitse aastat hiljem. Üürniku jaoks aga võib olukord muutuda probleemseks siis, kui üürileandjaga tekib mingisugune vaidlus. Mitteametlikku üüri maksmist on tagantjärgi väga keeruline tõendada”, lisas Heil.