Tõniste nentis siiski, et laiemas plaanis Danske teemat ei arutatud. “Absoluutselt mitte kuskil ei olnud see jutuks. Taani rahandusministriga korra rääkisin sellest,” ütles Tõniste. Ta sõnas, et praegu näib, et kõik ootavad Danske Banki sisejuurdluse tulemusi. “Peale seda saab vaadata edasi. Niisama lahmida, see ka kuhugi ei vii,” lausus Tõniste.

Seni on Danske Banki Eesti filiaali rahapesu kohta korduvalt sõna võtnud just riigi majandusminister Rasmus Jarlov. „Väga oluline on teada saada, kui suurt kasumit on rahapesult teenitud,“ vahendas agentuur Bloomberg Taani majandusministri Rasmus Jarlovi sõnu juulis. „Ilmselgelt pole see aktsepteeritav, et rahapesu kaudu teeniti suuri summasid ja see raha on endiselt Danske Bankis. See riivab nii minu kui ka kõigi teiste õiglustunnet,“ lisas Jarlov.

Meedias on eelnevatel kuudel korduvalt jutuks olnud, et Eesti pole olnud Danske küsimuse lahendamisel piisavalt aktiivne. Küsimusele, kas kohtumisel oli ka tunda, et Eesti on saanud külge häbipleki, vastas Tõniste, et pigem on Eesti ise endale mõtte endale pähe võtnud. Ta lisas, et tegelikult on Eesti siiski tegutsenud ja varasemalt ka Danske Bankile toimuvas tähelepanu juhtinud ja vahepeal Danske ka reageeris. “Meie järelvalve all see pank otseselt polnud. Mul on hea meel, et kriminaaluurimine on algatatud,” ütles Tõniste.

Kaks päeva kestnud kohtumise teemadeks olid Euroopa Investeerimispank, Euroopa Keskpanga intressitõusude võimalikud mõjud, krüptoraha regulatsioon, InvestEU programm ja digimaksud.