Toodetud elektrist moodustas taastuvatest allikatest toodang 129 gigavatt-tundi, tõustes aastases võrdluses 11 protsendi võrra. Biomassist ja biogaasist tootmine kasvas sealjuures 34 protsenti, 88 gigavatt-tunnini, kuid tuuleenergiast toodeti elektrit ligi viiendiku võrra vähem ehk 39 gigavatt-tundi. Taastuvenergia moodustas augustis tarbimisest 17,9 protsenti.

Lätis ja Leedus kasvasid möödunud kuul samuti nii tootmine kui ka tarbimine. Lätis toodeti möödunud augustiga võrreldes 14 protsenti rohkem elektrienergiat, toodangu maht oli kokku 444 gigavatt-tundi. Leedus toodeti elektrit 35 protsenti enam ehk 267 gigavatt-tundi. Elektrit tarbiti Lätis aastases võrdluses rohkem 3 protsenti ehk kokku 584 gigavatt-tundi ja Leedus 13 protsenti rohkem ehk 973 gigavatt-tundi. Eestis toodeti elektrit 303 gigavatt-tunni võrra rohkem, kui tarbiti, kuid Läti ja Leedu elektribilanss oli puudujäägis. Kokku oli Balti riikide elektribilansi puudujääk 542 gigavatt-tundi.

Põhjamaades toodeti kuu lõikes 3 protsenti vähem elektrienergiat kui möödunud aastal ehk 26,8 teravatt-tundi, tarbimine jäi möödunud augustiga võrreldes samale tasemele, 27,1 teravatt-tunni juurde. Norras toodeti elektrit vähem 5 ja Rootsis 6 protsenti, tarbimine jäi Norras möödunud augusti tasemele ja Rootsis langes 1 protsendi võrra. Soomes ja Taanis kasvas elektritootmine vastavalt 6 ja 4 protsenti, kuid kuu kokkuvõttes tarbiti neis riikides siiski rohkem elektrit, kui toodeti ja Põhjamaade elektribilanss jäi 367 gigavatt-tunni ulatuses puudujääki.

Elektri import Lätist Eestisse kasvas augustite võrdluses 10 gigavatt-tunnilt 28 gigavatt-tunnile, import Soomest langes 28 protsenti, 126 gigavatt-tunnile. Eksport Lätti jäi möödunud augustiga samale tasemele ehk 342 gigavatt-tunnile. Eksport Soome kasvas samas võrdluses 72 protsenti, olles 127 gigavatt-tundi. Kokku imporditi Eestisse elektrit 17 protsenti vähem kui möödunud aasta augustis, eksporditi aga 13 protsendi võrra rohkem.