Kui palju maksab Praxise idee tasuta ravikindlustusest?

„Esimesel aastal oleks lisakulu universaalsest kindlustusest lisanduvate inimeste pealt eeldusel, et nad tarbiks tervishoiuteenuseid sarnaselt praegu kindlustatutega, 80 miljonit eurot ek 5,5 protsenti haigekassa eelarvest,“ nentis Jüristo Äripäeva raadio „Hommikuprogrammis". „Järgmistel aastatel toimuks normaliseerumine ning kulu oleks praegusest eelarvest 4,4 protsenti – see on hind, mis tuleb maksta nende inimeste tervisekindlustuste eest, kel see puudub või on katkendlik.“

Jüristo tõi aga välja, et juba nüüd suureneb nende inimeste hulk, kelle staatus on tööga võrdsustatud ehk kel on küll tervisekindlustus, kuid kes sotsiaalmaksu ei maksa. „Töötamise alusel on ravikindlustus pooltel kindlustatutel, ülejäänutel on see töötamisega võrdsustatud alustel, nagu näiteks pensionäridel, ajateenijatel ja õppuritel,“ märkis ta. „Nende puhul me ei räägi, miks neil on ravikindlustus tasuta,“ viitas Jüristo sellele, et ka praegused 120 000 kindlustuskaitseta inimest võiks sarnastel alustel selle saada.

Äripäeva küsimuse peale, kas kõigile ravikindlustuse andmine võib tekitada õpitud abitust, vastas Jüristo, et tervishoidu tuleks käsitleda samamoodi nagu haridust. „Keegi ei arva, et inimestele põhihariduse andmine tekitab õpitud abitust,“ rääkis ta. „Tervishoid pole mingi žest, mida antakse, see on investeering, nagu haridus on investeering – meie huvides on, et meie inimesed ja töötajad oleks terved ja saaks pikalt hea tervise juures olles ühiskonnale kasu pakkuda.“

Samuti rõhutas Jüristo, et ravikindlustuse probleemiga peame tegelema hoolimata sellest, et tööealise elanikkonna hulk väheneb ning rahvastik vananeb. „Rääkides rahvastiku vananemisest, siis see ongi tegelikult üks põhjus, miks ravikindlustusega tegeleda,“ arvas ta. „Neid inimesi, kelle staatus on töötamisega võrdsustatud ehk kes sotsiaalmaksu ei maksa, tuleb järjest juurde ning kui me ei tee poliitilist otsust, et kõik ei peagi ravikindlustust saama, on meil kohustus Euroopa ees neid aidata,“ viitas Praxise juht sellele, et kogu Euroopa Liit liigub praegu sajaprotsendilise ravikindlustuskatvuse suunas.

Ka eile meedias levinud arvamuse, et universaalse tasuta ravikindlustuse puhul maksaks välismaal töötavate ning teistesse riikidesse makse maksvate Eesti residentide ravi kinni siinne tööjõud, lükkab Jüristo ümber. „Need, kes töötavad näiteks Soome ehitussektoris, neil on ka Soome tervisekindlustus,“ ütles ta. „Mul on keeruline näha, miks nad kõik peaksid tarbima tervisekindlustust Eestis, kui nad elavad ja töötavad mujal,“ selgitas Jüristo.

Sama lugu on Jüristo hinnangul välismaalastega, kes töötavad Eestis ja maksavad makse meile. „Nad on mõne teise riigi kodanikud, kuid me ei eelda, et nad tarbiksid sotsiaalkaitset mujal,“ lõpetas Jüristo.