Meelelahutuse pakkujatel kaubanduskeskustes jõupositsioon

„Meie läheme keskustesse suurrentnikuna ning tunneme, et oleme need, kelle järgi teised otsustavad, kas tulla samasse keskusesse,“ oli Apollo juht Mauri Kristjan Dorbek Äripäeva raadio saates „Kinnisvaratund“ enesekindel. „Suudame pakkuda kino, poodi, toitlustust ja siduda need kontseptsioonid kokku ning pakkuda inimestele seda, mis muudab meid ka keskuste silmis atraktiivseks,“ viitas ta meelelahutuse olulisusele tänastes ostlemiskohtades.

Seevastu Telia Tallinna piirkonna müügijuht Rait Videvik tõdes, et neil on keskustega lepinguid saada lihtsam vaid tänu brändile. „Aga kui hakkame läbi rääkima üüri suurust ja muid tingimusi, siis see kõik võtab aega,“ viitas ta sellele, et nende positsioon võiks mõnevõrra tugevam olla.

Tallinnas peagi avatavaid T1 ja Porto Franco kaubanduskeskusi näevad Videvik ja Dorbek pigem aga probleemide allikana. „Väikeäridel tekib väga suur mure, sest tööjõuturg kuumeneb ning sinna rajatavad ärid lähevad töötajaid lihtsalt üle ostma,“ arvas Dorbek. „Palgatõus paneb korraliku põntsu neile, kel pole kaubamärki,“ oli ta veendunud. Ka Videvik arvas, et uute töökohtade teke paneb tööjõu liikuma ning seda on üha raskem kinni hoida.

Samuti näeb Dorbek, et inimeste ostujõud uute kaubanduskeskuste tekkega suuremaks ei muutu. „Kusagilt peab midagi ostmata jääma – inimesed küll koguvad raha kontodele, kuid ma ei tea, kas uute ostukeskuste teke ja lähemaletulek suurendab nende tahtmist šopata,“ oli ta skeptiline. Tema sõnul jäävad ellu aga need ettevõtjad, kes oskavad oma tööjõudu targalt kasutada. „Tulevik on iseteeninduskassadel, inimeste töö peaks olema rohkem väärt, kui kassas kaupade piiksutamine, nad võiksid pakkuda näiteks toodete kohta kliendile konsultatsiooni ja teha lisamüüki.“

Üha rohkem pakub füüsilistele poodidele ka populariseeruv e-kaubandus. Kuid ka sellega on Videviku sõnul võimalik kohaneda. „Meie jaoks ei olegi kohapealne ost tähtis, pakume seal konsultatsiooni ning inimene saab pärast sama toote ka internetist soetada,“ märkis ta. „Füüsiline pood on mingil määral turunduskanal, tõsi, seda pole odav üleval hoida, kuid Telia puhul on mahud taga,“ kommenteeris Dorbek. Nii näiteks ei panda enam kogu kaupa välja ega hoiustata kohapeal, sest keskuste laopind on väga kallis.

Apollo raamatuäridest rääkides tõdes Dorbek, et nende puhul on lisaks e-kaubandusele ka kaubanduskeskuse müük väga tähtis. „Raamatupoodides jääb keskmine ost täna 20 euro piirimaile, seda suudab enam-vähem iga eestlane endale lubada,“ rääkis ta. Seejuures peab ta oluliseks, et klienditeenindajad oleksid kliendile võimalikult ligidal. „Näiteks Telia on loonud oma esindused nii, et klienditeenindaja ei saa kuhugi peitu pugeda, vaid peab suhtlema – me soovime sama saavutada – kui kinos käiakse õhtul või nädalavahetusel, siis pole mõtet panna inimesi graafikusse muul ajal,“ lisas ta.