• Jaga lugu:

    Uuring: piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata ning saada 100 miljonit täiendavat maksutulu

    Valkas asub alkoholipood Alko 1000.Foto: Andras Kralla

    Maksumaksjate Liidu tellimusel konsultatsioonifirma KPMG poolt koostatud analüüsi kohaselt on Läti-suunalist piirikaubandust võimalik edukalt tagasi pöörata koos 100 miljoni eurose positiivse mõjuga Eesti eelarvetulule, alandades selleks 2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärasid.

    Maksumaksjate Liidu tellimusel analüüsis konsultatsioonifirma KPMG seda, mis tooteid Lätist põhiliselt ostetakse, mis on tarbijate jaoks ostuhuvi kaotav hinnavahe ning kas jaeketid oleksid valmis piiri taha kadunud müügikäibe naasmise eesmärgil rakendama madalamat juurdehindlust.
    “Ostjate ja Eesti suurimate jaekettide sisendit vajasime mudelprognoosiks, mille alusel hinnata – kas ja milliste aktsiisimääradega oleks piirikaubandus tagasi pööratav ning mis mõju see omaks Eesti riigi maksutuludele,” kirjeldas KPMG Balticsi nõustamisosakonna juht Hanno Lindpere.
    Tarbijate ostueelistuste ja –motiivide selgitamiseks küsitles uuringufirma Kantar EMOR augustis 511 Valkas ja Ainažis piirikaupluses ostu sooritanud inimest. “Üsnagi oodatult osutusid populaarseimateks kaupadeks õlu, viin ja muu kange alkohol – ligi neli viiendikku (79%) ostjatest soetas õlut ning sisuliselt võrdselt 45-46 protsendi inimeste ostukorvis oli viin ja mõni muu kange alkohoolne jook,” kirjeldas Lindpere küsitlustulemusi.
    Lindpere sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. “Lõviosa ehk 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kangete alkohoolsete jookide puhul oleks Eestis hinnavahe Lätiga 1-2 eurot,” viitas Lindpere kriitilisele piirile, mis pööraks piirikaubanduse sisuliselt tagasi.
    Üheks piiripoodide madalama hinna komponendiks on suure aktsiisierinevuse kõrval ka vaid ühele kaubagrupile keskendunud poodides rakenduv madalam juurdehindlusmäär. Seetõttu uuris KPMG Eesti jaekettidelt, kas nad oleksid hinnaerinevust minimeeriva maksumäära korral valmis rakendama piiripoodidega võrreldavat juurdehindlust.
    “Nii Eesti suuremate jaekettide kui ka lähikauplusi koondavate poekettide kinnitusel on nad valmis rakendama võtmetoodete puhul madalat juurdehindlust, suurusjärgus viieprotsendilist, kui selle tulemusel naaseks piirikaubanduse müügikäibed Eestisse. Tänased aktsiisimäärad Läti hindadega konkureerimist ei võimalda,” osutas KPMG Balticsi nõustamisvaldkonna juht.
    KPMG analüüsi kohaselt ei ole peamine piirikaubanduse tegur siiski kaubanduse juurdehindlus, vaid müüdavaimate toodete – õlle ja viina – hinna viimine Lätiga konkureerivale tasemele – seda oleks võimalik teha vaid aktsiise alandades.
    “Kui aktsiise langetada 2020. aastal nii, et hinnaerinevused Lätis müüdavate toodetega jääksid vahemikku kuni 2 eurot õllekohvri ja alla ühe euro 0,5-liitrise viinapudeli pealt, siis looks see eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks ja seeläbi ka eelarvetulude tõusuks,” lausus Lindpere. “Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot.”
    Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise hinnangul osutab KPMG analüüs selgelt, et nii nagu riik suutis mõtlematute maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi massiliselt Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada aktsiisimäärasid taas mõistlikule tasemele tuues.
    “Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist,” ütles Lehis. “Loodetavasti on valitsusel ja poliitikutel julgust nüüd lisaks oma valeotsuste tunnistamisele läheneda probleemile ratsionaalselt ning see ka lahendada.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.