Lindpere sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. “Lõviosa ehk 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kangete alkohoolsete jookide puhul oleks Eestis hinnavahe Lätiga 1-2 eurot,” viitas Lindpere kriitilisele piirile, mis pööraks piirikaubanduse sisuliselt tagasi.
Üheks piiripoodide madalama hinna komponendiks on suure aktsiisierinevuse kõrval ka vaid ühele kaubagrupile keskendunud poodides rakenduv madalam juurdehindlusmäär. Seetõttu uuris KPMG Eesti jaekettidelt, kas nad oleksid hinnaerinevust minimeeriva maksumäära korral valmis rakendama piiripoodidega võrreldavat juurdehindlust.
“Nii Eesti suuremate jaekettide kui ka lähikauplusi koondavate poekettide kinnitusel on nad valmis rakendama võtmetoodete puhul madalat juurdehindlust, suurusjärgus viieprotsendilist, kui selle tulemusel naaseks piirikaubanduse müügikäibed Eestisse. Tänased aktsiisimäärad Läti hindadega konkureerimist ei võimalda,” osutas KPMG Balticsi nõustamisvaldkonna juht.
KPMG analüüsi kohaselt ei ole peamine piirikaubanduse tegur siiski kaubanduse juurdehindlus, vaid müüdavaimate toodete – õlle ja viina – hinna viimine Lätiga konkureerivale tasemele – seda oleks võimalik teha vaid aktsiise alandades.
“Kui aktsiise langetada 2020. aastal nii, et hinnaerinevused Lätis müüdavate toodetega jääksid vahemikku kuni 2 eurot õllekohvri ja alla ühe euro 0,5-liitrise viinapudeli pealt, siis looks see eelduse piirikaubanduse tagasipööramiseks ja seeläbi ka eelarvetulude tõusuks,” lausus Lindpere. “Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot.”
Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise hinnangul osutab KPMG analüüs selgelt, et nii nagu riik suutis mõtlematute maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi massiliselt Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada aktsiisimäärasid taas mõistlikule tasemele tuues.
“Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist,” ütles Lehis. “Loodetavasti on valitsusel ja poliitikutel julgust nüüd lisaks oma valeotsuste tunnistamisele läheneda probleemile ratsionaalselt ning see ka lahendada.”