Automatiseerimise mõte pole inimese asendamine

„Automatiseerimise motiiv ei ole lihtsalt töötajaid asendada. Motivatsioon peitub selles, et tehnoloogia pakub lahendusi, mis on kaugelt paremad sellest, milleks inimmõistus võimeline on,“ ütles konsultatsioonifirma The McKinsey Global Institute’i juht James Manyika digikohtumisel Tallinn Digital Summit.

Ta märkis, et 60 protsendil ametikohtadest saaks 30 protsenti tegevustest automatiseerida. Manyika hinnangul näitab see, et üha enam ametikohti hakkavad masinad täiendama. „On võimalik, et 2030. aastaks on 15% kogu maailma tööjõust automatiseerimise pärast kõrvale lükatud. See on ligikaudu 480 miljonit inimest. See on suur arv. Aga olulised on automatiseerimisega juurde tulevad töökohad,“ rääkis Manyika.

Manyika märkis, et üks osa tehnoloogia laiema kasutuselevõtuga juurde tulevatest töökohtadest tuleb tänu majanduskasvule, mida tehnoloogia veab. Enamik tulevasi töökohti on aga sellised, mida me ei suuda täna ettegi kujutada. „Meie näeme ette, et umbes 31 protsendile kogu maailma tööjõust on loodud uued ametikohad aastaks 2030.“

Manyika rõhutas Tallinn Digital Summitil, et tehisintellekt ei ole kasutatav vaid ühes sektoris või ettevõttes mingisuguse kitsa tegevuse juures. Manyika sõnul leiab tehisintellekt kasutust ettevõtetes pea kõigis protsessides. Sealjuures on tema hinnangul oluline see, et kui tehisintellekti võimalusi ettevõttes kasutatakse, ei ole see töötajate väljavahetamiseks.

Peaminister Jüri Ratas ütles digikohtumisel, et Eesti kogemus digitaalse ühiskonna ülesehitamisel õpetas meile seda, et see ei seisne ainult tehnoloogias, vaid ka mõtteviisis ning kultuuris. „Samuti on meie inimeste ja ettevõtjate jaoks olulised usaldus ning lihtsad ja arusaadavad seadused," sõnas Ratas.

Ratas märkis, et tehisintellekti praktiliseks kasutuselevõtuks tuleb luua nii õiguslik raamistik kui ka eetika ja tehnoloogia standardid. „Tänased arutelud aitavad meil sõnastada lahendusi nii Eestile kui Euroopale, mis on koostamas oma tegevuskava. Eesti on tehisintellektiga seotud õiguslike küsimuste lahendamiseks välja töötamas nn krati seaduseelnõud, mis annab piisava õigusliku selguse ja õiguskindluse algoritmide kasutamiseks rakenduste jaoks transpordis, meditsiinis, avalikus sektoris ja majanduses laiemalt,“ lausus peaminister. Samuti töötab Eesti välja tehisintellekti plaani, mis kirjeldab, kus ja millistest "krattidest" võib enim kasu olla nii avalikus kui erasektoris.

Tehisintellekti laialdasema kasutamise tulemusena tuleb peaminister Ratase sõnul riikidel tulevikus kaasajastada ka haridussüsteeme, mis tagaksid edaspidi töötajatele vajalikud oskused.

Peaminister märkis, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka andmete vaba liikumisele ning piiriülesele kaubandusele. „Vabalt liikuvad andmevood on üleilmse majanduse vereringe. Andmete töötlemisel on oluline tagada turvalisus, aga ka eraelu puutumatus,“ lisas Ratas.