Automatiseerimise mõte pole inimese asendamine

The McKinsey Global Institute’i juht James Manyika rõhutas Tallinn Digital Summitil, et tehnoloogia annab meile palju enamat kui asendab vaid töökäsi-  Foto: RAIGO PAJULA
Kristel Härma • 17. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Digikohtumisel Tallinn Digital Summit rõhutas konsultatsioonifirma The McKinsey Global Institute’i juht, et automatiseerimine annab ettevõtetele palju rohkem kui vaid töötaja asendamise.

„Automatiseerimise motiiv ei ole lihtsalt töötajaid asendada. Motivatsioon peitub selles, et tehnoloogia pakub lahendusi, mis on kaugelt paremad sellest, milleks inimmõistus võimeline on,“ ütles konsultatsioonifirma The McKinsey Global Institute’i juht James Manyika digikohtumisel Tallinn Digital Summit.

Ta märkis, et 60 protsendil ametikohtadest saaks 30 protsenti tegevustest automatiseerida. Manyika hinnangul näitab see, et üha enam ametikohti hakkavad masinad täiendama. „On võimalik, et 2030. aastaks on 15% kogu maailma tööjõust automatiseerimise pärast kõrvale lükatud. See on ligikaudu 480 miljonit inimest. See on suur arv. Aga olulised on automatiseerimisega juurde tulevad töökohad,“ rääkis Manyika.

Manyika märkis, et üks osa tehnoloogia laiema kasutuselevõtuga juurde tulevatest töökohtadest tuleb tänu majanduskasvule, mida tehnoloogia veab. Enamik tulevasi töökohti on aga sellised, mida me ei suuda täna ettegi kujutada. „Meie näeme ette, et umbes 31 protsendile kogu maailma tööjõust on loodud uued ametikohad aastaks 2030.“

Manyika sõnul ei muretse ta töökohtade kadumise pärast, vaid selle pärast, et ametid muutuvad väga palju ning suur osa inimesi vajab uut väljaõpet, sest masinatega koos töötamisel on vaja täiesti uusi oskusi.

Lisaks tuleb tema sõnul mõelda, kuidas saame me ümber kujundada tööd ja töökohti, kui inimesed töötavad koos masinatega. Tema hinnangul toimuvad töötajate ja töö ümberkujundamisel järgmised muutused:

1.Nõuded oskustele nihkuvad füüsiliselt töölt tunnetuslikule kognitiivsele tööle, sotsiaalsetele, emotsionaalsetele ja tehnoloogilistele oskustele

2.Töökohad ja töövood tuleb ümber kujundada kui inimesed töötavad lähemalt võimekate masinatega

3.Potentsiaalne surve palkadele, kuna ametid muutuvad ja on osaliselt automatiseeritud

Juhid pole innovatsiooniks valmis

McKinsey Global Institute´i hinnangul peavad ettevõtted konkurentsis püsimiseks lisaks töötajate oskuste vahetamisele tegema ka tuntavaid muutusi organisatsioonis. Rohkem kui 3000 ettevõtte juhi seas seitsmes riigis tehtud küsitlus näitas uut rõhuasetust pidevale töötajate õppele ja liikumist töö suunas, mida tehakse meeskondades ja mis on ristfunktsionaalne. Ka juhtimises ja personalitöös tõotavad tulla muutused: pea 20 protsenti ettevõtetest ütleb, et nende juhtidel ei ole piisavalt teadmisi, et automatiseerimise kasutusele võtmist juhtida. Pea üks ettevõte kolmest muretseb, et ebapiisavad oskused automatiseerimiseks kahjustavad nende tulevast finantsilist võimekust.

Tehisintellekt pole nišš

Manyika rõhutas Tallinn Digital Summitil, et tehisintellekt ei ole kasutatav vaid ühes sektoris või ettevõttes mingisuguse kitsa tegevuse juures. Manyika sõnul leiab tehisintellekt kasutust ettevõtetes pea kõigis protsessides. Sealjuures on tema hinnangul oluline see, et kui tehisintellekti võimalusi ettevõttes kasutatakse, ei ole see töötajate väljavahetamiseks.

Eesti töötab välja vajaminevaid seadusi

Peaminister Jüri Ratas ütles digikohtumisel, et Eesti kogemus digitaalse ühiskonna ülesehitamisel õpetas meile seda, et see ei seisne ainult tehnoloogias, vaid ka mõtteviisis ning kultuuris. „Samuti on meie inimeste ja ettevõtjate jaoks olulised usaldus ning lihtsad ja arusaadavad seadused," sõnas Ratas.

Ratas märkis, et tehisintellekti praktiliseks kasutuselevõtuks tuleb luua nii õiguslik raamistik kui ka eetika ja tehnoloogia standardid. „Tänased arutelud aitavad meil sõnastada lahendusi nii Eestile kui Euroopale, mis on koostamas oma tegevuskava. Eesti on tehisintellektiga seotud õiguslike küsimuste lahendamiseks välja töötamas nn krati seaduseelnõud, mis annab piisava õigusliku selguse ja õiguskindluse algoritmide kasutamiseks rakenduste jaoks transpordis, meditsiinis, avalikus sektoris ja majanduses laiemalt,“ lausus peaminister. Samuti töötab Eesti välja tehisintellekti plaani, mis kirjeldab, kus ja millistest "krattidest" võib enim kasu olla nii avalikus kui erasektoris.

Tehisintellekti laialdasema kasutamise tulemusena tuleb peaminister Ratase sõnul riikidel tulevikus kaasajastada ka haridussüsteeme, mis tagaksid edaspidi töötajatele vajalikud oskused.

Peaminister märkis, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka andmete vaba liikumisele ning piiriülesele kaubandusele. „Vabalt liikuvad andmevood on üleilmse majanduse vereringe. Andmete töötlemisel on oluline tagada turvalisus, aga ka eraelu puutumatus,“ lisas Ratas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt