Kinnisvaraturu näitaja läks miinusesse, eksperdid kiidavad selle heaks

Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on vähenenud Eestis väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade arv, mis seni on olnud kasvutrendis.  Foto: Raul Mee
Allan Rajavee • 18. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Alates 2012. aastast kasvutrendis püsinud kinnisvaraturu näitaja on pöördunud väikesesse langusesse, asjatundjad leiavad, et see on pigem hea.

Statistikaameti värskelt avaldatud elamuehituse statistikast nähtub, et võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on vähenenud Eestis väljastatud ehituslubade arv 1750-lt 1673-le ja kasutuslubade arv 1480-lt 1395-le ehk vastavalt 77 ja 85 loa võrra. Kuigi muutus pole suur, on märgiline, et need näitajad on olnud alates 2012. aastast kasvutrendis.

Kinnisvarabüroo 1Partner juhatuse liikme Martin Vahteri hinnangul näitab väike vähenenemine, et nii ostjad kui ka arendajad on muutumas ratsionaalsemaks.

"Kui viimase buumi ajal osteti näiteks puhkekodusid Laulasmaale ja Lõuna-Eestisse, siis nüüd vaadatakse uut kinnisvara pigem tõmbekeskustesse ja puhkamas käiakse pigem välismaal ehk selleks ei ehitata eraldi linnast eemal asuvat suvilat," selgitas Vahter.

Nii tuntakse Vahteri sõnul enim huvi just Tallinna ja Harjumaa vastu, mistõttu peab 1Partneri juhatuse liige just pealinna ja seda ümbritsevat piirkonda kinnisvaraturu võtmeregiooniks, mis iseloomustab kõige paremini kinnisvaraturu käekäiku.

Vahter ütles, et väike langus näitab turu head tervist. "Inimesed arvavad tihti, et igale tõusule peab järgnema langus, kuid tegelikult on ka teisi võimalusi. Turg võib lihtsalt pisut aeglustuda ja olla mõnel aastal ülal ning järgmisel aastal pisut üle nulli," arutles Vahter.

Kasutuslubade buumi põhjustasid pangad

Ühtlasi märkis Vahter, et kümnendi alguses kasvanud kasutuslubade arvu puhul tuleb arvestada ka sellega, et peale viimast majanduskriisi kehtestasid kohalikud pangad reegli, et kodulaenu antakse ainult kasutusloaga eluruumidele.

Inimesed, kes on soovinud osta eelmise buumi ajal soetatud kinnisvara, on jäänud Vahteri sõnul tihti olukorda, kus nad ei saa pangalt kodulaenu, kuna soovitavale korterile või majale on antud küll kunagi ehitusluba, kuid hiljem on jäetud kasutusluba taotlemata. Lisaks sellele oli ka ehitusloa saanud ümberehitustele jäetud tihti Vahteri väitel kasutusload taotlemata.

"Seega on varasemalt lihtsalt taotletud tagantjärele palju lubasid, kuid nüüd on see protsess lihtsalt läbi saamas," tõdes Vahter.

Kinnisvaraturul on tunda ääremaastumise efekti

Ka Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul ei näita paari protsendi suurune muutus ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel veel mingit langustrendi. "Ostjate huvi on endiselt suur ja seda eriti Tallinnas ning Harjumaal, kus üha paremal järjel inimesed ostavad endale uue kodu ning annavad vana üürile," kirjeldas Sooman.

Teisalt lisas ta, et kui Tallinna kinnisvaraturg õitseb, siis väikesemates linnades pole elamuturg kümme aastat pärast kriisi algust veel madalseisust taastunud. "Mingid tehingud seal toimuvad, kuid hinnatase on seal väga madal, elanike arv väheneb ja pakkumiste arv pigem kasvab," nentis Sooman. Eraldi toob ta aga välja Tartu, mille elamuturg langes kriisiaastatel isegi vähem kui Tallinnas.

Emajõe Ateena kinnisvaraturu väiksema põrumise põhjus on Soomani sõnul eelkõige Tartu Ülikool, Maaülikool ja sellega seotud ettevõtted. Ühtlasi leiab Pindi kinnisvara juhatuse liige, et hästi läheb ka linnades nagu Rakvere, kus on hästi tugev kogukond ja palju aktiivseid maksejõulisi inimesi.

Trende arvestades leiab Sooman sarnaselt Vahteriga, et väljastatud lubade arvu mõne protsendi suurune vähenemine on pigem positiivne märk stabiliseeriumist. "Palju hullem oleks, kui turul oleks praegu 30protsendine kasv," möönis Sooman.

Seejuures märkis ta, et äripindade turule küll lisandub uusi pindasid, kuid tihedates konkurentsitingimustes on ka see ehitusturg pigem rahunemas. "Tean, et nii mõnegi ärimaja ehitus on siin edasi lükatud ja pigem investeeritakse olemasolevate pindade rekonstrueerimisse ning energiaefektiivsusse," sõnas Sooman.

Korteriturg ähvardab maha jahtuda

Maa-ameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis Eesti korteritehingute rahaline käive 378 miljonit eurot ehk sisuliselt samal tasemel nagu eelmisel aastal, vahendas kinnisvaraportaal Adaur.

Korteritehingute käibe kasvu pidurdumine näitab, et pole sugugi võimatu, et korteriturg võtab viimastele aastatele omase olnud kiire kasvutempo maha, kirjutas Tõnu Toompark. Selle aasta kolmandas kvartalis oli kogu Eesti korteritehingute arv aastatagusest 4,2% allpool.

Kogukäivet mõjutav tegur ehk hind siiski tõusis. Eesti korteritehingute ruutmeetri hind oli kolmandas kvartalis 1183 eurot ruutmeetrist ehk mullusest 2,6% kõrgemal. Samas on see viimase kaheksa kvartali kõige väiksem hinnatõus.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt