Kümnete miljonite suurune prognoosimuutus päästis riigieelarve kärbetest

Pärast rahandusministeeriumi sügist majandusprognoosi selgus, et riigieelarve struktuurse tasakaalu saamiseks tuleb 11miljardilist eelarvet kuskil 50 miljoni euro jagu kärpida. Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et probleem on ka töövõimetoetuste ülikiire kasv.

Valimiseelsel aastal avastada, et sügisel eelarvesse enam uusi kulusid ei mahu, ei ole ühegi valitsuse meelisstsenaarium ning paari nädalaga saadi eelarvepositsioon struktuursesse tasakaalu (Eesti arvutuste järgi, Euroopa Komisjonil on rangem lähenemine). Kõigi üllatuseks mahtus sinna ka kümnete miljonite eurode eest piirkondlikke toetusi, mida rahvasuus kutsutakse katuserahadeks.

Üllatus oli nii suur, et Äripäevas oli põhjust kirjutada dividendipesust – Eesti Energia aktsiakapitali suurendatakse pealt 140 miljoni euro, kuid samal ajal võetakse sealt välja üle 50 miljoni euro dividende. Kuivõrd eelarvereana kajastuvad ainult dividendid, siis saab sel viisil tasakaalu väga hõlpsasti kohendada. Rahandusministeerium kinnitas siis, et dividendide suurendamine oli plaanis juba kevadel ning tasakaalu parandamiseks lükati hoopis edasi investeeringuid, muudeti töövõimetoetuste prognoosi ja suurendati maade müüki.

Põllumaade müügi kohta on eelarve seletuskirjas 5 miljoni eurone tõus, investeeringute tabelis hoolega järge ajades leiab sealt küll liikumisi, kuid sarnases suurusjärgus ka uusi investeeringuid, eriti kui arvesse võtta ülalkirjeldatud katuseraha.

Hoopis suurema numbri annabki töövõimetoetuste prognoosi muutus. Töövõimetoetused kasvavad tõesti kiiresti ja majandusprognoosis märgitakse ka, et toetused on suured, aga kasu vähe. "Samas ei ole töövõimereform seni kaasa toonud töövõimetute inimeste arvu langust, mis oli reformi üks eesmärke. Viimaste prognooside kohaselt jääb töövõimetute ja osaliselt töövõimeliste inimeste koguarv püsima 100 000 juures," seisab seal.

Rahandusministeeriumist märgiti aga, et sotsiaalministeeriumi lepingupartner Centar täpsustas töövõimetoetuse kulu oluliselt väiksemaks võrreldes suveprognoosiga. Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et töövõimetoetuste prognooside muutmine käibki jooksvalt ja see võib ka edaspidi muutuda. Seekord kärbiti eeldatavat kasvu pea 30 miljoni euro võrra.

Kui kevadel riigieelarvestrateegias oodati toetuste kasvu 34 miljoni euro võrra, siis septembris avalikustatud majandusprognoosi koostamise ajaks edastati juba märkimisväärselt suuremad numbrid. Minister Tõniste rääkis siis ajakirjandusele enam kui 92 miljoni euro suurusest kasvust. Neid numbreid jõudsidki lepingupartnerid muuta nii, et lõpuks riigieelarve eelnõu järgi kasvavad töövõimetoetused vaid 62,8 miljonit eurot.

Töövõimetoetuste üleöö toimunud vähenemise kõrval tunduvad muud muutused riigieelarve investeeringute puhul juba tillukesed. Kinnisvarainvesteeringutest kasutatakse välisvahendeid 31 miljonit eurot vähem kui kevadel plaaniti.

Nii on näiteks haridusministeeriumis gümnaasiumivõrgu korrastamise realt maha tõmmatud 7 miljonit eurot (alles 11,4) ja siseministeeriumis on idapiiri väljaehitamiseks mõeldud reservi sissemakset kärbitud 6 miljoni euro võrra. Reservi peab raha laekuma kunagi tulevikus.

"Muutus tuleb tavapärasest ehitus- ja teiste tegevuste kulude prognooside täpsustumisest riigieelarve koostamise käigus. Riigigümnaasiumide võrgu korrastamise plaanid ei ole muutunud: 2019 avatakse üks riigigümnaasium, Kohtla-Järvel ja 2020 samuti üks, Tabasalus," kinnitas haridusministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll.

Suur investeeringute eelarve on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis: 411 miljonit eurot, mis on 9 miljonit vähem kui kevadel. Riigimaanteede remondi koondprojektist on läinud 3 miljonit, välisvahendite arvelt tehtavatest töödest kaob Narva maantee liiklussõlmede ehitamisest 6 miljonit ja Tallinna ringtee ehitusest 10 miljonit eurot.

Teised objektid on saanud jälle näpuotsaga juurde: Pärnu maanteel Topi teelõik ja Nurme õgvendus. Koondrida "täiendav eraldis" kasvab üle 2 miljoni euro. Pigem korrigeerimised kui kärped ja kasvud.

Märgatavalt on kasvanud kasvuhoonegaaside raha eest tehtavad toetused – Eesti biometaani toetus –, mida on kevadise strateegiaga võrreldes suurendatud 3,7 miljoni euro võrra. Heitmekvootide viimasel aastal toimunud tõusust on Äripäeval olnud põhjust kirjutada korduvalt.

Kahekordseks kasvanud heitmekvootide tulud jagunevad pooleks: pool riigieelarvesse, pool ehitusprojektidesse. Näiteks lasteaia- ja kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete rekonstrueerimise toetamiseks. Selleks on rahandusministeeriumil võimalik tuleval aastal kulutada 34 miljonit eurot, 17 miljonit rohkem kui tänavu.

Lisaks majandusministeeriumi 15,4 miljoni eurosele biometaani toetusele jääb midagi ka keskkonnaministeeriumi haldusalasse, kus sellest rahastatakse selliseid projekte nagu üleujutusriskide maandamise tegevuskava (2,3 miljonit eurot) või innovatiivsete kliimapoliitika lahenduste väljatöötamine (5,8 miljonit eurot).

On ka puhtaid võitjaid – kaitseministeeriumi investeeringute eelarve kasvab näiteks 12 miljoni võrra, 114 miljonile. Sinna sisse mahuvad suuremad kulutused nii erivarustusele, hoonete ehitusele kui ka maaostule.