Valitsus skeemitas riigieelarve tasakaalu

Eesti Energial võib tõepoolest suuremat aktsiakapitali vaja minna, sest ees seisavad suured otsused, näiteks kas ehitada veel üks õlitehas. Samuti tuleb konkurentsiameti positiivse otsuse korral ikkagi välja osta Nelja Energia. Kuid see ei seleta, miks võetakse järgmisel aastal dividendidena riigifirmast välja ühtekokku 57 miljonit eurot.

47 miljonit eurot on aga päris lähedal sellele 50 miljonile eurole, mis rahandusministeeriumi hinnangul sügisese majandusprognoosi järgi oli vajalik, et viia riigieelarve struktruursesse tasakaalu. Seda, et rahandusministeeriumi hinnang struktuursele tasakaalule on vaid siseriiklikuks kasutamiseks, ei väsi Sõerd samuti kordamast.

„Euroopa Liidu riigipõhised soovitused antakse ikkagi Euroopa Komisjoni hinnangute järgi, ja nende järgi on struktuurne puudujääk ühe protsendi ligidal. Euroopa Liidus meie siseriiklikud hinnangud ei maksa,“ ütles ta.

Ka on Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisel märgatav roll riigi likviidsusreservide vähenemisele, mis Postimehes kolmapäeval kirjutatud loo järgi võib tähendada laenuvõtmise vajaduse tekkimist juba lähiaastatel.