Kristjan Pruul • 27. september 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Valitsus skeemitas riigieelarve tasakaalu

Eesti Energia dividendide ja omakapitali suurendamine parandas riigieelarvet märgatavalt.  Foto: Raul Mee, Andres Haabu

Riigieelarve struktuurseks tasakaaluks pidi valitsus parandama eelarvepositsiooni 50 miljoni euro võrra, millest enamiku võib leida Eesti Energia aktsiakapitali ning dividendide samaaegse suurendamise vahest.

„Selline kahtlus tõepoolest on, tõsikindlust veel ei ole, sest nende faktide kätte saamine on osutunud erakordselt keeruliseks. Isegi riigikogu riigieelarve järelevalve komisjoni esimehena on olnud väga keeruline neid andmeid kätte saada,“ kritiseerib opositsioonilise Reformierakonna liige Aivar Sõerd.

Nimelt võib riigieelarve seletuskirjast leida, et Eesti Energia aktsiakapitali suurendatakse tuleval aastal 143 miljoni euro võrra. Samal ajal on rahandusministeeriumi haldusalas oodata dividendide laekumise suurenemist 47 miljoni euro võrra, suurenemine tuleneb peamiselt Eesti Energia planeeritavatest dividendidest.

„Asi on selles, et finantseerimistehing ei ole riigieelarves kulu, sest vastu saadakse vara, osalust, aktsiaid. Dividendide võtmist teatava piirini võib aga kirjeldada regulaarse eelarvetuluna,“ märkis Sõerd.

Eesti Energial võib tõepoolest suuremat aktsiakapitali vaja minna, sest ees seisavad suured otsused, näiteks kas ehitada veel üks õlitehas. Samuti tuleb konkurentsiameti positiivse otsuse korral ikkagi välja osta Nelja Energia. Kuid see ei seleta, miks võetakse järgmisel aastal dividendidena riigifirmast välja ühtekokku 57 miljonit eurot.

47 miljonit eurot on aga päris lähedal sellele 50 miljonile eurole, mis rahandusministeeriumi hinnangul sügisese majandusprognoosi järgi oli vajalik, et viia riigieelarve struktruursesse tasakaalu. Seda, et rahandusministeeriumi hinnang struktuursele tasakaalule on vaid siseriiklikuks kasutamiseks, ei väsi Sõerd samuti kordamast.

„Euroopa Liidu riigipõhised soovitused antakse ikkagi Euroopa Komisjoni hinnangute järgi, ja nende järgi on struktuurne puudujääk ühe protsendi ligidal. Euroopa Liidus meie siseriiklikud hinnangud ei maksa,“ ütles ta.

Ka on Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisel märgatav roll riigi likviidsusreservide vähenemisele, mis Postimehes kolmapäeval kirjutatud loo järgi võib tähendada laenuvõtmise vajaduse tekkimist juba lähiaastatel.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt