Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus skeemitas riigieelarve tasakaalu

    Eesti Energia dividendide ja omakapitali suurendamine parandas riigieelarvet märgatavalt.Foto: Raul Mee, Andres Haabu

    Riigieelarve struktuurseks tasakaaluks pidi valitsus parandama eelarvepositsiooni 50 miljoni euro võrra, millest enamiku võib leida Eesti Energia aktsiakapitali ning dividendide samaaegse suurendamise vahest.

    „Selline kahtlus tõepoolest on, tõsikindlust veel ei ole, sest nende faktide kätte saamine on osutunud erakordselt keeruliseks. Isegi riigikogu riigieelarve järelevalve komisjoni esimehena on olnud väga keeruline neid andmeid kätte saada,“ kritiseerib opositsioonilise Reformierakonna liige Aivar Sõerd.
    Nimelt võib riigieelarve seletuskirjast leida, et Eesti Energia aktsiakapitali suurendatakse tuleval aastal 143 miljoni euro võrra. Samal ajal on rahandusministeeriumi haldusalas oodata dividendide laekumise suurenemist 47 miljoni euro võrra, suurenemine tuleneb peamiselt Eesti Energia planeeritavatest dividendidest.
    „Asi on selles, et finantseerimistehing ei ole riigieelarves kulu, sest vastu saadakse vara, osalust, aktsiaid. Dividendide võtmist teatava piirini võib aga kirjeldada regulaarse eelarvetuluna,“ märkis Sõerd.
    Eesti Energial võib tõepoolest suuremat aktsiakapitali vaja minna, sest ees seisavad suured otsused, näiteks kas ehitada veel üks õlitehas. Samuti tuleb konkurentsiameti positiivse otsuse korral ikkagi välja osta Nelja Energia. Kuid see ei seleta, miks võetakse järgmisel aastal dividendidena riigifirmast välja ühtekokku 57 miljonit eurot.
    47 miljonit eurot on aga päris lähedal sellele 50 miljonile eurole, mis rahandusministeeriumi hinnangul sügisese majandusprognoosi järgi oli vajalik, et viia riigieelarve struktruursesse tasakaalu. Seda, et rahandusministeeriumi hinnang struktuursele tasakaalule on vaid siseriiklikuks kasutamiseks, ei väsi Sõerd samuti kordamast.
    „Euroopa Liidu riigipõhised soovitused antakse ikkagi Euroopa Komisjoni hinnangute järgi, ja nende järgi on struktuurne puudujääk ühe protsendi ligidal. Euroopa Liidus meie siseriiklikud hinnangud ei maksa,“ ütles ta.
    Ka on Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisel märgatav roll riigi likviidsusreservide vähenemisele, mis Postimehes kolmapäeval kirjutatud loo järgi võib tähendada laenuvõtmise vajaduse tekkimist juba lähiaastatel.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.