Harro Puusild • 29. oktoober 2018 • 4 min
Jaga lugu:

Toetust eelkõige kõrge palgaga eksportijatele

Luminori peaökonomist Tõnu Palm.  Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Eeskätt peaks toetama neid valdkondi, mis suudavad maksta mitmekordset Eesti keskmist palka ja mille tulu tuleb suures osas ekspordist, ütleb tänavu Tööstuse Äriplaanil esinev Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Tänavu 4. oktoobril toimunud Äriplaani konverentsil jäi kõlama mõte, et Eestil puudub selge suund, kirjutab tööstusuudised.ee. Ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm on seda meelt, et meil tuleks paika panna selged fookused. “Mõistlik on panna paika fookus ja toetada neid valdkondi, kus eksporditakse ja maksatakse kõrget keskmist palka – sealt hakkavad tulema ka õiged lahendused,” ütleb tänavusel Tööstuse Äriplaanil esinev Tõnu Palm. “Sisenõudlus suudab hakkama saada niikuinii. Praegu kasvab majandus kiiremini, kui on potentsiaal. Pikaajaline kasv sõltub sellest, kui palju suudame tooteid ja teenuseid välja müüa,” rõhutab ta.

Eesti eduveduriks peab Palm praegu IKT-sektorit, kuid tubli panuse on tema sõnul andnud ka energeetika ning masina- ja metallitööstus. “Kaasa arvatud firmad, mis toodavad transpordivahendeid, sh näiteks autotarvikuid, laevu. Neid näiteid, mis eksporditulu osas on näidanud head kasvu, on palju. Väga suur võimalus peitub tehnoloogias ja ka meditsiinis on meil kasutamata võimalusi. Lisaks veel robootika ja automatiseerimine ning materjalitööstus. Meil on häid ettevõtteid, kes mitte ei müü ainult maju, vaid väärindavad puitu ka materjali mõttes – näiteks mööblitööstus. Ülioluline on seejuures arvestada keskkonnahoiuga ja sellega, et ka taastuvad loodusressursid on meil piiratud,” loetleb Palm Eesti võimalusi.

Rahvaarvu kasvu ei tule

Kui võtta näiteks Taani, siis riigi suurim kasv on Palmi sõnul tulnud just nendest sektoritest, mis on avatud ekspordile. “Ekspordifookus on ülioluline, teine on palgakriteerium, kas ettevõte suudab konkureerida Euroopa keskmisega või mitte. Sealt tulevad eduvedurid,” rõhutab Palm ja lisab, et meilgi oleks vaja keskenduda valdkondadele, kus suudame maksta Euroopa keskmisele võimalikult lähedast palka.

Palm lisab, et fookuse saame paika juhul, kui suudame kvalifitseeritud tööjõudu pakkuda Eesti ressursi baasil. “Kui vaadata suurt pilti, siis me ei saa eeldada, et meie rahvaarv kasvab. Peame mõtlema, kuidas suudame piiratud ressursi raames ja ringmajanduse kontseptsiooni kasutades olemasolevat ressurssi võimalikult hästi väärindada,” ütleb Palm. “Kui me müüme puitu, siis müüme puitmajasid või väga väärindatud materjali. Kui müüme metalli, siis lisame sinna tarkust juurde. Hea näide on robootikavaldkond, kus lisaks mehhatroonikale on juures ka tarkvaralahendused. Hea näide on targemaks muutuvad auto-treilerid, mille muudavad tootena atraktiivsemaks ka küljes olevad sensorid.”

Konverents Tööstuse Äriplaan 2019

Toimub 22. novembril 2018

Esineb teiste seas Luminori peaökonomist Tõnu Palm teemal “Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2019. aastal”.

Lisaks on laval: Andrus Durejko (Ericsson Eesti), Mati Vetevool (M.V.Wool), Janne Vangen Solheim (Janus Fabrikken), Arne Fonneland (Janus Fabrikken), Kristo Timberg (Chemi-Pharm), Kristjan Keert (Ruukki Products), Roman Muljar (Nobe Cars), Ingrid Joost (TTÜ ja TTK), Henry Kattago (riigikantselei), Viljar Lubi (majandusministeerium).

Loe lisa ja registreeri SIIN.

Kõike seda arvesse võttes peaks ka haridussüsteem tootma spetsialiste, keda konkurentsivõimelised ettevõtted vajavad. “Meil on vaja kvalifitseeritud tööjõudu, inseneri- ja loodusteaduste harusid. Digitaliseerimine ja automatiseerimine tähendab seda, et meil on vaja nutikate tööpinkide ümberprogrammeerimist ehk sealt tekib vajadus nende järele, kes oskavad automaatpinke ja roboteid seadistada,” räägib Palm.

Tark ränne, mitte odav tööjõud

N-ö odava tööjõu sissetoomise suhtes tasub Palmi hinnangul olla pigem ettevaatlik, sest majandus on tsükliline. “Kui toome pikaaegselt sisse tööjõudu, keda me ei vaja näiteks majanduse languse tsüklis, siis see ei ole kasulik. Näiteks ehitus on selline valdkond. Aga samas IT-spetsialiste on vaja ka languse ajal,” selgitab Palm.

Eelmise languse ajal oli Palmi hinnangul täpselt näha, et need ettevõtted, kes müüsid globaalselt, olid ka elujõulised. “Tark ränne tähendabki seda, et ränne peaks olema sektorites, mis panustavad eksporti ja maksavad üle keskmise palka. Me peaks kuulama tippettevõtteid, kes meile kõige rohkem tulu toovad.”

Eelisarendatavate fookusvaldkondade määratlemisel tuleks alustada kõigepealt kõige konkurentsivõimelisematest ehk tippudest. “Meil tuleks hakata peale ülemise palgaskaala ettevõtete kasvuprobleemide lahendamisest – näiteks tehnoloogiafirmad, kelle töötajate palk on 10 000 eurot ja sealt alla. Seejärel tulla palgaskaalas allapoole, kuni jõuamegi kokkuvõttes õige fookuseni. Me ei pea valdkondades jäika püsivat eelistust tegema, sest reaalne majandus ise näitab, millised on need oskuslikud ettevõtted, kes suudavad konkureerida globaalselt ka kõrgema palga juures,” selgitab ökonomist.

Ta märgib, et kui inimene teenib Eestis kaks korda üle keskmise palga, siis statistiliselt kuulub ta n-ö kallima töö tegijate hulka. Siinkohal väärib märkimist, et ka keevitajad on Eesti tööstuse jaoks olulised töötajad, sest masina- ja metallitööstust on Eestile vaja.

Sellest, kui suureks riskiks peab Palm poliitikute otsuseid, loe edasi veebilehelt tööstusuudised.ee.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt