Äripäev • 29. november • 2 min
Jaga lugu:
Eesti lipu all ei sõida praegu ühtegi kaubalaeva, kuid riigi plaan on arv viia 300-ni.
Eesti lipu all ei sõida praegu ühtegi kaubalaeva, kuid riigi plaan on arv viia 300-ni.  Foto: Raul Mee

Eesti kaubalaevade plaan kahtluse all

Riik lubab tuua seadusemuudatuse kaudu Eesti lipu alla 300 kaubalaeva, kuid mereõiguse asjatundjad leiavad, et nende seadusemuudatustega ei täitu see unistus kunagi, kirjutab Logistikauudised.

Eelnõu kohaselt on Eesti tuleviku maksud võrreldavad Läti tänaste maksudega. Läti reformis oma laevandust kümmekond aastat tagasi ja praegu on Läti lipu all ca 60 suuremat laeva ning laevade arv püsib stabiilne. Samas ei ole Läti maksumäärad piisavalt madalad, et laevaomanikel tekiks väga suur huvi Läti lipu vastu. Lisaks on pudelikaelaks osutunud riigi huvi raugemine laevanduse vastu pärast muudatuste tegemist ehk Läti on tegutsenud projektipõhiselt.

"Ära on tehtud "üks tükk" ja siis loodetud, et edasi sujub kõik ise. Kuid seda ei ole juhtunud. Sestap ei tohiks Eesti kindlasti toimida samamoodi projektipõhiselt ning edu saavutamiseks on vaja laevandust pidevalt ja süsteemselt arendada. Vaid nii on meil võimalik jõuda 300 laevani ja luua globaalselt Eestile mereriigi maine, mis aitab kaasa laevandusettevõtete tekkele Eestis," selgitab veeteede ameti arendusosakonna juht Eero Naaber.

Mereõiguse büroo Consolato del Mare juhataja Indra Kaunis on seisukohal, et laevanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on riik suure töö teinud, kuid kahjuks ei ole see tulemus piisav, et tuua sadu laevu teistest registritest Eesti lipu alla.

Peamine probleem on tema hinnangul see, et maksumäärade alandamine ei ole piisav. "Tulumaks peaks meremeeste töötasudelt olema kindlasti null, et konkureerida teiste laevaregistritega (Malta, Küpros, Madeira, mis on kõik edukad Euroopa Liidu laevaregistrid). Eesti peab ju tõmbama oma laevanduse konkurentsivõime suurendamise paketiga laevad ära ka nendest registritest – esmalt Eesti laevaomanike laevad sealt Eestisse ja siis ka teisi," nendib Kaunis.

Arusaamatust tekitab tema hinnangul ka kolmandate riikide meremeeste (need, kes ei ole Euroopa Liidu residendid või Eestiga maksulepingud sõlminud riikide (näiteks Ukraina) residendid) töötasu maksustamine sotsiaalmaksuga Eestis, mis suurendab laevaomaniku kulu, kuid välismaa meremehel ei ole sellest kasu. “Praktikas ei ole reaalne, et välismaa meremees töötab Eesti lipu all 15 aastat ja hakkab siis saama Eesti pensioni. Meremeestel on suur töökohtade rotatsioon ehk laevu ja laevafirmasid vahetatakse karjääri jooksul palju.”

Lisaks eeltoodule on tema hinnangul uues Eesti seaduseelnõus toodud maksustamise korraldused segased ja bürokraatlikud, mis ilmselgelt raskendavad laevade Eesti lipu alla meelitamist.

Pikemalt saab lugeda Logistikauudistest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt