Euroopa digimaks jäi endiselt lahenduseta

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul Euroopa Liidu riikide rahandusministrid Euroopa Komisjoni esitatud kujul digitaalsete teenuste maksus kokku ei leppinud ja läbirääkimised sel teemal jätkuvad.

Eesti eesistumise ajal välja käidud kava maksustada rahvusvaheliste ettevõtete nagu Facebook või Apple müügitulu Euroopa Liidu üleselt on hoolimata Austria eesistumise ajal tehtud pingutustest jäänud venima peamiselt Põhjamaade ja madalat maksumäära pakkuva Iirimaa vastuseisu tõttu. Toetust ei ole leidnud ka kava jätta maks, mis võinuks liikmesriikide vahel jagamisele viia 5 miljardit eurot aastas, ootama 2021. aastat, juhuks kui OECD peaks leidma probleemile globaalsema lahenduse.

"Suur toetus ja ootus on samas jätkuvalt globaalse lahenduse leidmiseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) veetavate läbirääkimiste raames. Seda toetab ka Eesti ja meie eelistus pole kindlasti mõneks aastaks Euroopa Liidus eraldi maksu kehtestada," sõnas Tõniste pärast Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumist. "Lahendus peab olema kõikehõlmav ja kestlik ning põhinema rahvusvahelisel kokkuleppel," lisas minister.

Igal juhul tähendab see, et detsembrikuisel riigipeade kohtumisel ehk Ülemkogul mingit lõplikku otsust vastu võtta ei ole võimalik.

"Pakutud ajutise lahenduse puhul kõlas üleskutse kitsendada võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga maksubaasi ja arvestada selles ainult reklaami müügitulu," rääkis Tõniste.

Välismeedia kirjutas, et Saksamaa ja Prantsusmaa püüdsid lagedale tulla plaaniga, mis kehtestaks kitsama sihiga maksu, mis hõlmaks näiteks Facebooki ja Alfabeti Euroopa Liidu sisesed reklaamitulud, aga jätaks tõenäoliselt kõrvale Amazoni, Spotify, Airbnb või Apple'i pakutavad teenused.

Diplomaadid rääkisid Financial Timesile, et reklaamimaksu eelistamine digimaksule oli mõeldud ka rahustama Saksamaad, kes oli kartnud, et maksukoorem tabab hoopis Saksamaa autotootjaid. Samuti peaks see olema lepitus Rootsile ja Taanile, kes eelmise maksuplaani vastu häält tõstsid. Teisalt oli selline, kuni kaks korda väiksema maksubaasiga variant kompromissettepanek Prantsusmaalt, kes soovis, et ministrite kohtumisel võetaks mingi positiivne otsus vastu euroala reformimise kohta.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on oma valitsusprogrammi osana juba enam kui aasta soovinud euroalasse uusi reforme. Kunagi ühist kaitse-eelarvet, euroala ühist eelarvet ja raskustesse sattunud liikmesriikide paremat toetamist soovinud kava ei ole aga teiste, eriti põhjapoolsete liikmesriikide toetust leidnud.

Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva 19 tundi väldanud läbirääkimistel oli Holland peamine vastane Prantsusmaa soovile teha euroalale oma eelarve, mis võiks olla tugi raskustesse sattunud liikmesriikidele. Läbirääkimiste tulemus oli see, et eelarve ideed maha ei maeta, aga mingit konsensust selle kohta, mis moodi see kunagi võiks teostuda, ka ei saavutatud, kirjutab Financial Times.

"Majandus- ja rahaliidu reformid jätkuvad järk-järgult ja nende eesmärk on läbivalt kindlustada euroala finantsstabiilsust, suurendada euroala kriisidele vastupanuvõimet ja kriisilahendusvõimekust. Siin on keskne roll just neil eesmärkidel loodud Euroopa stabiilsusmehhanismil (ESM)," teatas selle kohta Eesti rahandusmnisteerium.