• Jaga lugu:

    Euroopa digimaks jäi endiselt lahenduseta

    Meeleavaldaja rahandusministrite kohtumise eel.Foto: EPA

    Kokkulepet, kuidas Euroopas madala maksumääraga liikmesriikide abil makse optimeerivatelt tehnoloogiahiidudelt maksuraha kätte saada, ei sündinud ka detsembrikuisel rahandusministrite kohtumisel.

    Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul Euroopa Liidu riikide rahandusministrid Euroopa Komisjoni esitatud kujul digitaalsete teenuste maksus kokku ei leppinud ja läbirääkimised sel teemal jätkuvad.
    Eesti eesistumise ajal välja käidud kava maksustada rahvusvaheliste ettevõtete nagu Facebook või Apple müügitulu Euroopa Liidu üleselt on hoolimata Austria eesistumise ajal tehtud pingutustest jäänud venima peamiselt Põhjamaade ja madalat maksumäära pakkuva Iirimaa vastuseisu tõttu. Toetust ei ole leidnud ka kava jätta maks, mis võinuks liikmesriikide vahel jagamisele viia 5 miljardit eurot aastas, ootama 2021. aastat, juhuks kui OECD peaks leidma probleemile globaalsema lahenduse.
    "Suur toetus ja ootus on samas jätkuvalt globaalse lahenduse leidmiseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) veetavate läbirääkimiste raames. Seda toetab ka Eesti ja meie eelistus pole kindlasti mõneks aastaks Euroopa Liidus eraldi maksu kehtestada," sõnas Tõniste pärast Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumist. "Lahendus peab olema kõikehõlmav ja kestlik ning põhinema rahvusvahelisel kokkuleppel," lisas minister.
    Igal juhul tähendab see, et detsembrikuisel riigipeade kohtumisel ehk Ülemkogul mingit lõplikku otsust vastu võtta ei ole võimalik.
    "Pakutud ajutise lahenduse puhul kõlas üleskutse kitsendada võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga maksubaasi ja arvestada selles ainult reklaami müügitulu," rääkis Tõniste.
    Välismeedia kirjutas, et Saksamaa ja Prantsusmaa püüdsid lagedale tulla plaaniga, mis kehtestaks kitsama sihiga maksu, mis hõlmaks näiteks Facebooki ja Alfabeti Euroopa Liidu sisesed reklaamitulud, aga jätaks tõenäoliselt kõrvale Amazoni, Spotify, Airbnb või Apple'i pakutavad teenused.
    Diplomaadid rääkisid Financial Timesile, et reklaamimaksu eelistamine digimaksule oli mõeldud ka rahustama Saksamaad, kes oli kartnud, et maksukoorem tabab hoopis Saksamaa autotootjaid. Samuti peaks see olema lepitus Rootsile ja Taanile, kes eelmise maksuplaani vastu häält tõstsid. Teisalt oli selline, kuni kaks korda väiksema maksubaasiga variant kompromissettepanek Prantsusmaalt, kes soovis, et ministrite kohtumisel võetaks mingi positiivne otsus vastu euroala reformimise kohta.
    Läbirääkimised kestsid kogu öö
    Prantsusmaa president Emmanuel Macron on oma valitsusprogrammi osana juba enam kui aasta soovinud euroalasse uusi reforme. Kunagi ühist kaitse-eelarvet, euroala ühist eelarvet ja raskustesse sattunud liikmesriikide paremat toetamist soovinud kava ei ole aga teiste, eriti põhjapoolsete liikmesriikide toetust leidnud.
    Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva 19 tundi väldanud läbirääkimistel oli Holland peamine vastane Prantsusmaa soovile teha euroalale oma eelarve, mis võiks olla tugi raskustesse sattunud liikmesriikidele. Läbirääkimiste tulemus oli see, et eelarve ideed maha ei maeta, aga mingit konsensust selle kohta, mis moodi see kunagi võiks teostuda, ka ei saavutatud, kirjutab Financial Times.
    "Majandus- ja rahaliidu reformid jätkuvad järk-järgult ja nende eesmärk on läbivalt kindlustada euroala finantsstabiilsust, suurendada euroala kriisidele vastupanuvõimet ja kriisilahendusvõimekust. Siin on keskne roll just neil eesmärkidel loodud Euroopa stabiilsusmehhanismil (ESM)," teatas selle kohta Eesti rahandusmnisteerium.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Investor Toomas: karu tuleb!
Oleksite te näinud, kuidas pool saalitäit rahvast laupäeval Investor Toomase konverentsil ruumist välja voolas, et kitsukeses kõrvalsaalis kasvõi püstijalu paralleelsessioonil Jaak Roosaarelt õppida, kuidas aktsiaid lühikeseks müüa!
Oleksite te näinud, kuidas pool saalitäit rahvast laupäeval Investor Toomase konverentsil ruumist välja voolas, et kitsukeses kõrvalsaalis kasvõi püstijalu paralleelsessioonil Jaak Roosaarelt õppida, kuidas aktsiaid lühikeseks müüa!
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.