Meelika Sander-Sõrmus • 5. detsember • 3 min
Jaga lugu:
Põllumajandustootjate TOPi võitnud Pae Farmeri juhatuse liige Ülo Flaur,
Põllumajandustootjate TOPi võitnud Pae Farmeri juhatuse liige Ülo Flaur,  

Piima hea hind tõstis TOPi tippu

Tänavuse Äripäeva põllumajandustootjate kümne edukama seas on üheksa piimatootjat ja üks seakasvataja, kirjutab põllumajandusuudised.ee.

Ettevõtjad on seda meelt, et kuna aastal 2017 maksti lõpuks piimatootjale õiglast piimahinda, siis see tegur tõi piimatootjad tänavuse edetabeli tippu. Ka olid eelnenud kriisiaastad õpetanud kulusid teravamalt jälgima.

Äripäeva Põllumajandustootjate TOPi esimese koha saavutanud Pae Farmeri juhatuse liige Ülo Flaur ütles eelmise aasta häid majandustulemusi kommenteerides, et soodsad ilmastikutingimused, mis nende kandis olid, mõjutasid positiivselt teraviljakasvatuse ja piimakarja tulemusi.

Ainuüksi heade ilmastikuoludega piimakarjakasvatamine siiski ei õnnestu. Eelmise aasta häid majandustulemusi toetas asjaolu, et piima kokkuostuhind tõusis üles tugevast langusest, mis oli põllumehi vaevanud kaks eelnevat aastat. Paraku on majandussituatsioon põllumeeste jaoks üsna heitlik ja tänavuse aasta piimahind on jälle langenud.

Veab välja ka kehvema ilmaga

Flaur nendib, et piimatootmine on selline protsess, mida peatada ei saa. „Sisemiste reservide arvel tuleb ka kahjumlikud ajad üle elada. Õnneks on meil teisi toetavaid tegevusi juures, nii oleme saanud oma äririske hajutada. Meil on arvestatavas suuruses teraviljakasvatus. Eelmisel aastal saime hea saagi ja realiseerisime teravilja miljoni euro eest. Lisaks on meil 700 pealine lihaveisekari,“ räägib ta.

Aastatel 2015 ja 2016, kui piimahind järsult langes, sattusid piimafarmid suurde kitsikusse. „Võib öelda, et sellel perioodil me mitte ei käinud köit mööda, vaid rippusime köiel. Õnneks sai see periood 2016. aasta sügiseks otsa ja me saime uuesti kosuma hakata,“ meenutab Flaur.

Pae Farmeri piim läheb kõik ühele kokkuostjale, kes toimetab selle Leetu. Kuna tehingud on siiamaani ennast õigustanud, on Flaur rahul ja teisi kokkuostjaid kõrvale ei otsi.

Ta möönab, et piimakarjakasvatajatel võiks olla oma ühistuline piimakombinaat, kus põllumehed saaksid rohkem piima kokkuostuhinnas kaasa rääkida. „Osaleme ka EPiima ühistegevuses ja tööstuse ehitusel, kuna kuulume ühistusse. Samas olen suhteliselt ettevaatlik ühistulise tegevuse suhtes, sest õhtu lõpuks ei pruugi me kõike aduda, mis ühistute taga on,“ jääb Flaur ettevaatlikuks.

Tehnika annab kindluse

Flaur on ettevõtte arenguga rahul. „Suudame keeruliste ilmastikuoludega hakkama saada. Praegu on meil tehnoloogiline võimekus, et teha ära kõik tööd, mida looduses on õigel hetkel teha vaja: alates teravilja koristusest ja kuivatamisest, lõpetades silo tegemisega. Meil on isegi silopurustamise võimekus poolteistkorda suurem meie vajadusest. Võib öelda, et oleme erandlik ettevõte, kui paljud kasutavad teenustöövõttu, siis meie saame ise hakkama kõigi töödega. Näiteks on meil sõnniku muldaviimiseks oma masinad olemas. Samamoodi kasutame silo varumisel oma transporti - see toimib hästi, meie autotransport on odavam ja efektiivsem,“ selgitab ta.

Head meelt tunneb Flaur selle üle, et nende toel ehitati tänavu valmis poolteist miljonit eurot maksev ühistuline teraviljakuivati, millest on suur abi paljudele ümbruskonna teraviljakasvatajatele. Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Flaur, et äris ei saa endale seisakut lubada. „Kõige olulisem, millega pidevalt tegeleme, on maa omandamise küsimus. Meil on 50% rendimaid, kuid see ei anna meile täit kindlustunnet, sest omanikud võivad ringi mõelda. Usun, et vähemalt 10 aastaga on meile ostetud see maa, mida meil vaja läheb,“ sõnab ta.

Lisaks ootab töökoja hoone ehitamist, kus saab seadmeid remontida, seejärel on tarvis valmis ehitada uus noorkarjalaut – töid jätkub.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt