Keskerakond peab Pettailt saadud 220 000 eurot kandma riigieelarvesse
Vaidlus selle üle, kas Paavo Pettai ja Keskerakonna vaheline kinnisvaratehing oli keelatud annetus ja kas erakonnal tuleb riigieelarvesse tasuda 220 000 eurot, sai lõpu teisipäeval, kui riigikohus jättis nii Pettai kui ka erakonna kaebuse menetlemata.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas juba 2017. aasta juulis, et Keskerakond oli saanud toonaselt erakonna reklaamipartnerilt Paavo Pettailt 220 000 euro ulatuses keelatud annetuse, kuna Pettai maksis erakonnale umbes 30 000 eurot maksva maja eest kaheksakordset hinda.
Selle otsuse vaidlustasid mõlemad pooled kuni riigikohtuni välja, Keskerakond otsuse tühistamise nimel ja Pettai selle nimel, et 220 000 eurot määrataks välja hoopis talle. Riigikohus otsustas vaidlustusi mitte menetleda. Sarnase saatuse olid vaidlustused saanud ka halduskohtus (juunis 2018) ja ringkonnakohtus (augustis 2018).
Keelatud annetus läheb riigieelarvesse
Erakonnaseadus keelab juriidilise isiku annetuse ja kohustab selle tagastama võimalusel annetajale, selle võimatuse korral aga kandma keelatud annetuse riigieelarvesse.
Seaduse järgi ei tohi erakonnad vastu võtta anonüümseid ega juriidiliste isikute annetusi. Sellise annetuse tagastab erakond võimaluse korral annetajale. Kuna antud juhul keelatud annetuse teinud juriidiline isik on likvideeritud, siis puudub Keskerakonnal võimalus annetust juriidilisele isikule tagastada.
„See aga ei tähenda, et annetus tuleks või seda saaks tagastada Paavo Pettaile. Asjaolud ei anna võimalust tagastada annetust isikule, kelle vahendusel annetus tehti. Järelikult on vastustaja teinud õiguspäraselt Keskerakonnale ettekirjutuse kanda keelatud annetus riigieelarvesse,“ selgitas halduskohus otsuses.
Keskerakond sai 2010. aastal päranduseks ühe majaosa Tartus, 2011. aastal müüs erakond selle 250 000 euroga Pettaile, kes omakorda sõlmis eellepingu majaosa edasimüümiseks hinnaga 32 000 eurot.
Müügitehing toimus 2014. aastal Pettai väitel küll 200 000 euroga, kuid talle tehtud maksuotsuse kohtumenetluses leidis ringkonnakohtus eelmise aasta lõpus tõendamist, et 200 000eurone tehing toimus tegelikult hinnaga 30 000 eurot ning ülejäänud osas oli müügihind fiktiivne.