- Uudised
- Kristjan Pruul
- 11. detsember 2018 kell 13:55
Keskerakond peab Pettailt saadud 220 000 eurot kandma riigieelarvesse
Paavo Pettai kaudu Keskerakonna kassasse laekunud kingitus tuleb nüüd riigieelarvesse maksta.Foto: Andras KrallaVaidlus selle üle, kas Paavo Pettai ja Keskerakonna vaheline kinnisvaratehing oli keelatud annetus ja kas erakonnal tuleb riigieelarvesse tasuda 220 000 eurot, sai lõpu teisipäeval, kui riigikohus jättis nii Pettai kui ka erakonna kaebuse menetlemata.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas juba 2017. aasta juulis, et Keskerakond oli saanud toonaselt erakonna reklaamipartnerilt Paavo Pettailt 220 000 euro ulatuses keelatud annetuse, kuna Pettai maksis erakonnale umbes 30 000 eurot maksva maja eest kaheksakordset hinda.Selle otsuse vaidlustasid mõlemad pooled kuni riigikohtuni välja, Keskerakond otsuse tühistamise nimel ja Pettai selle nimel, et 220 000 eurot määrataks välja hoopis talle. Riigikohus otsustas vaidlustusi mitte menetleda. Sarnase saatuse olid vaidlustused saanud ka halduskohtus (juunis 2018) ja ringkonnakohtus (augustis 2018).Keelatud annetus läheb riigieelarvesseErakonnaseadus keelab juriidilise isiku annetuse ja kohustab selle tagastama võimalusel annetajale, selle võimatuse korral aga kandma keelatud annetuse riigieelarvesse.Seaduse järgi ei tohi erakonnad vastu võtta anonüümseid ega juriidiliste isikute annetusi. Sellise annetuse tagastab erakond võimaluse korral annetajale. Kuna antud juhul keelatud annetuse teinud juriidiline isik on likvideeritud, siis puudub Keskerakonnal võimalus annetust juriidilisele isikule tagastada.„See aga ei tähenda, et annetus tuleks või seda saaks tagastada Paavo Pettaile. Asjaolud ei anna võimalust tagastada annetust isikule, kelle vahendusel annetus tehti. Järelikult on vastustaja teinud õiguspäraselt Keskerakonnale ettekirjutuse kanda keelatud annetus riigieelarvesse,“ selgitas halduskohus otsuses.Keskerakond sai 2010. aastal päranduseks ühe majaosa Tartus, 2011. aastal müüs erakond selle 250 000 euroga Pettaile, kes omakorda sõlmis eellepingu majaosa edasimüümiseks hinnaga 32 000 eurot.Müügitehing toimus 2014. aastal Pettai väitel küll 200 000 euroga, kuid talle tehtud maksuotsuse kohtumenetluses leidis ringkonnakohtus eelmise aasta lõpus tõendamist, et 200 000eurone tehing toimus tegelikult hinnaga 30 000 eurot ning ülejäänud osas oli müügihind fiktiivne.Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:
- Hetkel kuum
Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Telli Äripäeva uudiskiri, mis toob iga päev sinuni olulised majandusuudised.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.