Pille Ivask • 3. jaanuar • 7 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Armin Karu: vägisi kipuvad mõttesse paralleelid 2007. aastaga

Armin Karu on üks neist, kel kriisimõtted peas.   Foto: Eiko Kink

Majanduses on juba pikemat aega tunda kriisihõngu, mis ei kao ilmselt ka uuel aastal, leidsid Äripäeva küsitletud ettevõtjad ja eksperdid.

Ettevõtja Armin Karu on üks neist, kel kriisimõtted peas. “Vägisi kipuvad juba mõnda aega mõttesse paralleelid 2007. aastaga,” ütles Karu. “Kõik läks ülesmäge ja tundus, et kohe-kohe vallutame terve maailma,” meenutas Karu ja lisas, et ka Olympicul olid toona suured plaanid, nagu teistelgi. “Tookord olid erandiks pigem need, kes kasvuplaanidele kordajaid külge ei pannud,” ütles ta.

Kriisiks valmistumistki on juba tunda. Transiidiärimees Oleg Ossinovski ütles, et ülemaailmse kriisi ootuste tõttu on investeeringud tavapärasest ettevaatlikumad ning rahagi kulutatakse tagasihoidlikumalt.

Samas viitab BigBanki juhatuse esimees Sven Raba, et kriisi saabumises ei või kindel olla ja maailmamajanduse tõenäolise jahtumise mõjusid on Eestis võimalik leevendada. Aeglasem majanduskasv pole veel kriis, ütles Raba.

“On märke, mis viitavad kriisi peatsele saabumisele, kuid ükski kriis pole kunagi üks-ühele sarnane eelmisega. Seega me ei tea, kas need märgid on petlikud või ei,” arutles ta.

Tööjõupuudus süveneb

Selle aasta suur probleem on kindlasti tööjõud. HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere ütles, et lihttöölisi ja kvalifitseeritud spetsialiste ei ole enam kuskilt võtta. Tänase ettevõtluskeskkonna väljakutse, kus tööd on pakkuda, kuid töökäsi ei ole, sunnib ettevõtteid praegusest enam efektiivsust otsima, mis pikaajalise kasvu jaoks on möödapääsmatu, ütles Mere, kes prognoosib, et alanud aastal on teema senisest veel põletavam.

Sealjuures saabus eile teade, et elamisloa taotlusi ettevõtluseks ja töötamiseks Eestis on juba esitatud 2019. aasta sisserände piirarvust rohkem. Aasta lõpus kehtestas valitsus 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315. Sisserände piirarvuga reguleeritakse elamislubade hulka, mis antakse välismaalastele siin töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel Eestis elamiseks.

HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere (vasakul) ja nüüdseks endine tegevjuht Jari Latvanen.   Foto: Andres Haabu

"Politsei teeb taotluste kohta otsused dokumentide esitamise aja järjestuses ning seda kuni sisserände piirarvu täitumiseni. Kõik piirarvust üle jäänud taotlused saavad keelduva otsuse ning sel aastal rohkem taotlusi esitada ei saa," rääkis PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk.

Hulgikaubanduskontserni Eesti Talleks juhatuse esimees Kaido Padar tõdes, et tööjõupuudusega suunatakse rohkem raha tööjõuga seotud kuludesse, mitte investeeringutesse. “Probleem võib kätte maksta kahe-kolme aasta pärast,” hindas Padar.

Danske saaga mõjud selgemaks

Arvamusliidrid avaldasid lootust, et uuel aastal saab selgemaks ka Danske panga Eesti filiaalis toimunud rahapesu mõju. Vandeadvokaat Aivar Pilv ütles, et Danskega seotud rahapesuskandaali ulatust ja mõju oleme Eestis tegelikult teadvustanud alles lõppenud aasta teisel poolel. Juhtunu negatiivne mõju Eesti rahvusvahelisele mainele, ärikeskkonnale ja selle usaldusväärusele on pikaajalisem kui eeldati, leiab Pilv.

Eesti on Pilve sõnul püüdnud oma rahvusvahelist mainet kujundada väga visalt ja sihikindlalt ning on kahetsusväärne, et rahapesuskandaal seda märkimisväärselt räsib, sõltumata sellest, milliste õiguslike järeldusteni käimasolev uurimine jõuab. “Antud juhtum kahjustab kindlasti ka kuvandit Eestist kui uuele ettevõtlusele suunatud keskkonda, kus vajalike toimingute tegemine on äärmiselt lihtne ja mugav,” jätkas Pilv. Nüüd on väljastpoolt hea ette heita, et me ei ole suutnud või tahtnudki tagada üldtunnusatud ja elementaarsete nõuete täitmist, lisas ta.

Teoloog ja vaimulik Toomas Paul

"Ka mustad toonekured on olemas"

Oodatult on arvamusliidrite hinnangul Eesti jaoks kesksel kohal märtsis toimuvad riigikogu valimised.   Foto: Andras Kralla

Keskmes valimised

Oodatult on arvamusliidrite hinnangul Eesti jaoks kesksel kohal märtsis toimuvad riigikogu valimised. “2019 valimistulemused panevad suuresti paika Eesti poliitika arengurööpad järgmiseks aastakümneks,” lausus politoloog Tõnis Saarts.

Saartsi sõnul on põhiküsimus selles, kas Eesti poliitikas jätkub senine nii-öelda ekrestumine ja suletud rahvuslusele ülesehitatud konservatiivne pööre kogub järjest tuure või saavad põhivooluerakonnad valimiste tulemusena siiski veidi hingamisruumi.

On ka neid, kes kardavad, et valimised ei too edasiminekut, vaid seisaku. Viimase näited tulevad Rootsist ja Lätist, kus on valitsuse kokkupanemisega probleeme. Nii ütles Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus, et peab ohuks, et uus riigikogu ei suuda moodustada töötavat valitsust. “Loodame, et nii ei lähe ja riigimehelikkus võidab nii-öelda küüned-enda-poole-suhtumise,” ütles Rattus.

Ka välispoliitika ekspert ja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski kartis, et valitsuse kokkupanemine võib venima jääda. “See aga tähendab suurt ajaraisku, sest autopiloodil seilav riik ei ole väga hea idee, eriti kui see on väikeriik nagu Eesti. See olekski suurim risk – et valimised ei muuda poliitilist stagnatsiooni,” lausus Bahovski.

Pessimistlik on ka Oma Ehitaja juht Tiit Kuuli. “Poliitikute käes on kaks põhimõttelist varianti. Kas valida koha peal sammumise ja lõputute emotsionaalsete pseudoprobleemidega tegelemise tee või Eesti päris suurte väljakutsete lahendamine. Paigalseis on igatahes tagasiminek,” ütles ta.

Riigikogu valimistest oluliselt vähem rääkisid arvamusliidrid mais saabuvatest Euroopa Parlamendi valimistest. Kirjanik Ülo Mattheus arvas, et nende valimiste puhul on põhjust arvata, et rahvuslikel erakondadel läheb tavapärasest paremini ning see võib tähendada muutusi Euroopa Liidu senises immigratsiooni- ja pagulaspoliitikas.

Hekoteki juht Heiki Einpaul tõdes, et kahjuks on Eesti poliitika rohkem ja rohkem kaldumas poliittehnoloogilisse populismi. “Meie tänased poliitilised juhid on oma elu ainsa karjääri teinudki ainult poliitikas ja nüüd sõltub leivapaluke sellest valitavast või siis toitumisahela ametikohast. Primaarne on iga hinna eest oma poliitilise ametikoha säilitamine,” ütles ta.

Ühiskonna kokku sidumine

Uue aasta ühe keskse ülesandena näevad Äripäeva küsitletud arvamusliidrid lõhki rebenenud ühiskonna kokku sidumist. “Soovin rohkem faktipõhisust, vähem karjumist, hirmutamist ja populismi. Viimaste pealetung võib ära nullida aastatepikkuse töö riigi ülesehitamisel. Miljoniline rahvas ei saa endale lubada üksteise kõri kallale kargamist,” manitses Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

Hekoteki juht Heiki Einpaul Eesti poliitilise kultuuri kohta

"Primaarne on iga hinna eest oma poliitilise ametikoha säilitamine"

Ka vandeadvokaat Aivar Pilv ütles, et uus aasta võiks tuua rohkem poliitiliste jõudude üksmeelt ja koostööd Eesti hüvanguks, ning vähem vaenu ja halvustamist. “Eesti ühiskond ei tohiks olla nii kuri ja sallimatu nagu praegu välja paistab,” ütles Pilv.

Värve on rohkem kui must ja valge

Kuid nagu ütleb Tallinna börsi juht Kaarel Ots, musta ja valget üksi näha ei maksa. “Peale musta ja valge on värve rohkem, oluline on neid õigesti kombineerida, et tulemus oleks silmale kena vaadata – teha läbimõeldud ja julgeid valikuid, olla otsustes vaba, kuid omada julgust vastutada,” hindas ta.

Vaimulik ja teoloog Toomas Paul tõdes, et Eestil on läinud pikki aastaid hästi, tagasihoidlikud tõusud ja mõõnad ei ole pidurdanud elatustaseme tõusu. “Paraku, see ei saa kesta lõpmatult. Ka mustad toonekured on olemas,” ütles Paul.

Unustada ei maksa välispoliitikat

Kui Erkki Bahovski leiab, et uuel aastal mõjutavad Eestit pigem sisepoliitilised sündmused, on ka neid, kes leiavad, et mõjukuselt olulisemad on hoopis välisteemad.

Teoloog ja vaimulik Toomas Paul tõi esile, et Brexiti mõju on täiesti ettearvamatu, nii majanduslikult kui ka julgeolekupoliitiliselt.

Samuti saame arvamusliidrite hinnangul alanud aastal kuulda USA ja Hiina kaubandusvaidlustest. Ka mitmed välismaised eksperdid on hinnanud, et kaubandustariifide mõju muutub tuntavaks uuel aastal.

Elisa juht Sami Seppänen kommenteeris, et geopoliitilised teemad on maailmas jätkuvalt ebameeldivad, ent näha on teatud stabiilsuse tekkimist. “Ma ei usu, et olukord saaks oluliselt hullemaks minna, suuremad teemad on niivõrd fundamentaalsed, et nende osas pole kahjuks kiireid lahendusi oodata,” arutles Seppänen.

Üllatavalt vähe räägivad arvamusliidrid Venemaast. Erkki Bahovski tõdes, et Venemaa võib ette võtta uusi provokatsioone või ründeid ja Euroopa vastus neile võib olla nõrk, mis kaugendab Eestit Euroopast, sest Eesti tajub Venemaad teravamalt kui Lääne-Euroopa.

Kirjanik Jaan Kaplinski leiab, et kuni Putin ja tema meeskond on võimul, on Vene poliitika põhijoontes prognoositav ja ei kaldu äärmustesse.

Unustada ei maksa ka Eesti ja ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme positsiooni küsimust, mille tõi välja poliitikaekspert Toomas Alatalu. “Võib ju juhtuda, et suvel toimuval hääletusel tehakse meile koguni viimasel hetkel ja julmalt ära, sest suur poliitika on halastamatu,” hindas ta.

Mart Raudsaare kolm stsenaariumi alanud aastaks

Eesti Ajalehtede Liidu juht Mart Raudsaar tõi välja kolm võimalikku stsenaariumit alanud aastaks.

Meil läheb halvasti. See stsenaarium käivitub, kui Ukrainas või või Aasias peaks puhkema suurem sõda. Paraku pean ma seda tõenäolisemaks, kui on suuremat sorti majanduskriisi puhkemine järgmisel aastal. Eesti ala sõjategevusse sattumise tõenäosus on jätkuvalt väike, kuid me peame olema valmis toorainehindade hüppeliseks kasvuks ning selleks, et eksport on häiritud. Tarbijaid võib tabada hinnašokk, kui kallinevad bensiin, elekter ning toiduained.

Meil läheb enam-vähem nii, nagu 2018. aastal. Väga tõenäoliselt näeme Eestis jätkuvat mõõdukat majanduskasvu. Probleemiks on Soome turistide hulga vähenemine ning jätkuv palgasurve. Mitte midagi suurt ei muutu halvemaks, aga midagi ei muutu ka oluliselt paremaks, mõnes mõttes oleks tegemist stagnatsiooniga. Uusi majandusprojekte tabab kivirahe (tselluloositehase sündroom) ning Eesti muutub tasapisi rahvuspargiks.

Meil läheb hästi. Eesti saab endale valitsuse, kes suudab panna aluse pikaajalisele kohaturundusplaanile, millele eelneb koostöös ülikoolide, ettevõtete ja omavalitsustega kokkulepe, mis võiks olla Eesti arengu veduriks. Luuakse piirkondlikud klastrid, mis pidurdavad Eesti piirkondade väljasuremist. Valitsus tagab maksurahu ning suudab viimaks ometi anda omavalitsustele kohustuste täitmiseks piisava tulubaasi ja olla usaldusväärne, ennustatava käitumisega partner. Euroopa kontekstis edumeelne pandipakendi süsteem jääb ellu. Ühiskonnas saavutatakse kokkuleppeid, mis vähendavad ühiskonna lõhestumist. Majanduskasv tuleb prognoositust pisut suurem. Meile hakkab Soome kaudu tulema senisest rohkem Aasia turiste, kes avastavad meie eakatele mõeldud teenuseid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt