Mait Kraun • 19. jaanuar • 4 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Kuidas kehvadest rahaharjumustest vabaneda?

Raha on inimeste jaoks üks suurimaid stressiallikaid. Kuidas sellega toime tulla?

Rahaga seotud mured võivad olla inimese suurim stressiallikas.  Foto: Shutterstock

On valus tõde, et me oleme rahaga seotud harjumustega nii emotsionaalselt kui ka psühholoogiliselt tihedalt seotud. Vahet ei ole, kui suur on sinu emotsionaalne intelligentsus, sa võid ikkagi teha emotsioonidest lähtuvaid oste. Samuti tunned palgapäeval tõenäoliselt ka rahuldus- ja õnnetunnet, kirjutab portaal Inc.com

Inimesed ei pruugi aga mõista, et see, kuidas nad raha kulutavad (või säästavad), mõjutab otseselt nende stressitaset ning vaimset heaolu. Kui sinu kulutamine on kontrolli all, siis võib sinu stress ja ärevus märkimisväärselt väheneda.

Säästmise pärast muretsemine

Esiteks peaksid sa teadma, et kõrvale pandud raha hulk ja võlad võivad sinu stressitaset märkimisväärselt mõjutada. Northwestern Mutuali 2018. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 37 protsenti ameeriklastest tundis pensionisäästude pärast keskmist või suurt ärevust. Lisaks sellele jõuti uuringus järeldusele, et raha on inimeste jaoks kõige suurem stressiallikas – isegi suhted ja töö jäävad sellele alla. Keskmine USA majapidamine on võtnud kokku 137 000 dollarit võlgu ning paljud pole kogunud pensioniks piisavalt. Ei ole ime, et inimesed on raha pärast stressis.

Krediitkaardi võlgade maksmine ja niinimetatud meelerahufondi üles ehitamine võib sinu stressitaset tunduvalt vähendada. Suurema maja ostmise ja priiskava puhkuse võid ära unustada. Sa tunned ennast stabiilsemana, turvalisemana ja mis kõige tähtsam – omad asjade üle kontrolli.

Impulsiivsed ostud ja kahetsus

Kui tihti teed impulsiivseid oste? Kas sul tekib toidupoe järjekorras tahtmine midagi veel kaasa haarata? Või on sul kalduvus pidevalt e-poodides surfata ja ebavajalikke asju osta? Uuringutest on selgunud, et impulsiivsete ostude tegemine põhjustab eneseteadlikke emotsioone nagu süü ja häbi, mis võivad sinu heaolu negatiivselt mõjutada.

Kui sul on kalduvus teha impulsiivseid oste ning annad kiusatusele tihtipeale järele, siis on sinu valikud piiratud. Üks võimalus on koostada väga range eelarve, millest sa ka kinni pead. Lisaks sellele peaksid tegema nimekirja asjadest, mida sul tegelikult vaja läheb. Muud ei peaks ostma. Kui sa siiski teed mõne impulsiivse ostu, siis on tähtis analüüsida, miks sa seda tegid. Kui sa selle omale lahti seletad, siis on võimalik kahetsustunnet vältida.

Kogemused versus asjad

Empiirilised uurimused on näidanud, et inimesed, kes investeerivad raha kogemustesse, on õnnelikumad. Näiteks – sinu õnnetunne suureneb puhkusereisist rohkem kui kööki uue mööbli ostmisest. On erinevaid põhjuseid, mis seda mõjutavad. Kogemus jätab sulle mälestused ning positiivsed mälestused suurendavad õnnetunnet ja tagavad parema tervise. Asjadest tulenev õnnetunne kaob kiiresti, isegi kui sa neid kaua säilitad.

Vaheta raha aja vastu

Uuringud näitavad, et kui sa kulutad raha aja säästmiseks, siis on sul võimalik stressitaset alandada. Ühest küsitlusest selgus, et suurem rahulolu oli nendel, kes tegid oste aja säästmiseks. Näiteks võid sa õlivahetuse eest maksta töökojale ning säästa sellega aega. Või tellida bussi asemel takso. Kui sul on rohkem aega, suudad sa oma kohustustega ka paremini toime tulla. See võimaldab pühendada rohkem aega sõpradele ja perekonnale – see aeg on palju rohkem väärt kui raha, mida selle aja saamiseks kulutad.

Liigne kokkuhoidlikkus

Eelnevast selgub, et kulude vähendamine, raha säästmine ja meelerahufondi loomine võivad sinu stressitaset alandada. Samas on ka tõendeid selle kohta, et liigne kokkuhoidlikkus võib samuti stressi tekitada. Kui sa sunnid ennast sööma toitu, mis sulle ei maitse, või muudad oma elu paari euro pärast ebamugavaks, siis teeb see sulle tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu.

Oravarattast väljumine

Muidugi tuleb rääkida ka stressi ja kulutamisharjumuste omavahelisest mõjust. Kui sa kulutad raha kehvasti, siis see tekitab stressi. Sama stress võib aga panna sind omakorda tegema kehvi rahaotsuseid. Tekib oravaratas, millest väljasaamine ei ole lihtne. Selleks, et pääseda, pead looma struktuuri.

Sa peaksid leidma kulutamise ja säästmise vahel tasakaalu. Proovi impulsiivseid oste piirata, aga ära ole enda vastu liiga karm. Säästa raha, et sul oleks hädaolukorras tagavara olemas. Aga ära kohku tagasi puhkuse lubamisest. "Õige" tasakaal on inimeste jaoks erinev. Proovi aru saada, mis töötab sinu jaoks kõige paremini. Kui sa tasakaalu lõpuks paika saad, siis oled endale väga tänulik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt