Liivi Kedelauk • 26 jaanuar 2019

Erakordselt rumalad maksumuudatused

Eelmisel aastal tehtud maksumuudatused tekitasid ettevõtjates segadust ning mitut saab pidada Eestile lausa destruktiivseks, leiavad alanud aastalt maksurahu ootavad eksperdid.

KPMG maksunõustajad Einar Rosin (vasakul) ning Joel Zernask  Foto: Äripäev

"Möödunud aastal olid kõige laiema mõjuga kolm muudatust – tulumaksuvaba miinimumi astmeliseks muutmine, piitsa ja prääniku pakett, millega alandati ühelt poolt dividendi tulumaksu määra, kuid anti teisalt maksu- ja tolliametile võimalus maksustada laenude kujul välja antud kasumieraldisi, ning kolmandaks sõiduautosid, transporti ja majutust puudutavad muudatused erisoodustuste puhul," rääkis KPMG maksunõustaja Einar Rosin Äripäeva raadio saates "Teabevara tund".

"Kui Eesti tulumaksusüsteem oli seni oma lihtsuse ja ühetaolisusega lipulaev, siis praegu see seda kindlasti enam ei ole," oli ka sama konsultatsiooniettevõtte maksuekspert Joel Zernask möödunud aasta suhtes kriitiline.

Peavalu dividendidega

Eelmise aasta kõige rumalamaks ja destruktiivsema mõjuga maksumuudatuseks peab Zernask dividendi tulumaksulangetust. "Kui dividend makstakse füüsilisele isikule, rakendub täiendav tulumaks ja määr liigub sisuliselt vanale tasemele tagasi," viitas ta sellele, et tegelikkuses pole võit nii paljusid isikuid puudutav, kui algselt võiks arvata. "Selle muudatusega võidavad vaid juriidilisest isikust, mitte Eesti päritolu aktsionärid," kinnitas Zernask.

Zernaski sõnul soodustab muudatus ettevõtetest raha välja viimist, selle asemel et firmad panustaksid seda regionaalsesse arengusse, innovatsiooni, palgatõusu ja uute töökohtade loomisesse. Lisaks tuleb tähele panna, et 14protsendiline maksumäär dividendidele rakendub vaid väljamakstavast osast sellele summale, mida on suudetud välja maksta kolm aastat järjest ehk siis kolme aasta keskmisele. "Investorid tegelikult ei tea, kas nad suudavad igal aastal dividende välja maksta ja mõni võib olla ei tahagi," märkis ekspert.

Arvestades seda, et tulumaksu soodusmäär ei laiene kogudividendile, vaid ainult kolme aasta keskmisele dividendile, jääb omanikutulult makstav tulumaks kokkuvõttes ikkagi 17–18 protsendi vahemikku. "See 14 on lihtsalt number, mis on saadud nii, et Lätis on 15, teeme madalama, kuid tegelikult ei materialiseeru see sellisena mitte kellegi jaoks," nentis Zernask. "See on näiline protsent, mis on oluline vaid statistikutele, poliitikutele ja nõustajatele, kes koostavad rahvusvahelisi edetabeleid."

Väljakutsed tööjõumaksudega

Mis puudutab tulumaksureformi, siis selle mõjud pole Rosina sõnul veel lõpuni selged. "Tulemus selgub enamvähem samal ajal valimistega. Siis näeme, kas sellel on valimistele ka mingi mõju või mitte," sõnas ta. "Kindlasti saame ajakirjandusest lugeda, kuidas riik on kelleltki vaiba alt ära tõmmanud," sekundeeris Zernask, kuid lisas, et tema kogemuse põhjal saavad paljud inimesed uuest, eelmisel aastal rakendatud süsteemist siiski aru. "Neid, kes oma tulumaksu vaba miinimumi pole ära kasutanud, on ligi 480 000," selgitas ta.

Tulevikku vaadates loodab Zernask, et teise tööjõumaksu – sotsiaalmaksuga – läheb paremini ning lõpuks jõutakse sellele lae kehtestamiseni. "Eks algselt tekib tõesti riigile saamata jääv tulu, kuid kuna Eesti türib sinnapoole, et suudaksime ümber orienteeruda odava tööjõuga riigist suure lisandväärtuse pakkujaks, siis meil on vaja kallimaid inimesi," viitas ta sellele, et nende palkamist tuleb sotsiaalmaksu laega soodustada. "Mida kallimad on inimesed, seda suuremaks läheb praegu ettevõtja maksukulu, kuid kui seda piirata, jääb ettevõtjatele rohkem ressurssi ja julgust luua siia suurema lisandväärtusega töökohti ning käibe pealt tuleb ka algne maksukaotus riigi jaoks tasa."

Rosin toob välja, et näiteks välismaalt palgatavale IT-sektori tööjõule võiks kindlasti teha sotsiaalmaksu soodustusi, sest need inimesed ei jää siia reeglina pikaks ajaks ega koorma kohalikega võrreldes nii palju ka meie sotsiaalsüsteemi. "Nad on heas tööeas inimesed, kes ei jää haigeks ega taha tulevikus ilmselt meie riigilt ka pensioni – tekib küsimus, kas nende töötasu nii suur maksustamine on õigustatud," selgitas Rosin. "Nendel, kes tulevad ajutiselt suure lisandväärtusega, võiks kindlasti sotsiaalmaksu lagi olla – nad loovad väärtust, saavad kõrget töötasu ja tarbivad siin kõiki teenuseid, elavdades seeläbi majandust. Kuna nad ei jää tarbima Eesti pensionikindlustust ega sotsiaalsüsteemi, on tegemist puhta lotovõiduga," arvas ka Zernask.

Zernaski sõnul on sotsiaalmaksu lae kehtestamisel mõte vaid siis, kui see tõesti vähendab ettevõtte maksukoormust tööjõukuludelt. "Kui praegu saab inimene 1000 eurot kätte, siis tööandja kulu on 69,5 protsenti suurem, tööandja jaoks on seega tähtis, et kogukulu väheneks."

Oodatakse maksurahu

Kõige tähtsam on kõige muu kõrval Zernaski sõnul see, et enam läbimõtlematult maksudega seotud otsuseid ei tehtaks. "See on olnud ettevõtjate tungiv soovitus valimisvõitluses osalevatele erakondadele," tõdes ta. "Ettevõtjate seisukohast tahaks nii erakondadele kui ka uuele koalitsioonile hingele panna, et hoidke kainet pead – uuel valitsusel on tavaliselt kihk eelmise kehtestatu laiali lammutada, kuid ettevõtja jaoks on kõige keerulisem pidevalt muutuv keskkond," selgitas Zernask.

Kokkuvõttes hindab Zernask meie praegust maksukeskkonda siiski veel heaks. "Eks seal ole muidugi nüansse, mis tuleks ära parandada," lisas ta. Rosin tõi positiivse poole pealt välja muudatuse, mille kohaselt on igasugune ühistranspordi kasutamine edaspidi erisoodustusmaksu alt ettevõtja jaoks vabastatud, kui taksod välja arvata. Zernaski sõnul on ka transpordi maksustamisel veel arenguruumi, sest praegu tekib tööandjal sõiduauto kasutamise tõttu erisoodustusmaks sõltumata sellest, kui palju autot ta reaalselt kasutab. Tegelikkuses võiks maks olla tema arvates seotud saadud hüve väärtusega.

Zernaski sõnul on siiani olnud maksusüsteemi puuduseks ka mitteresidentide maksustamine. Täpsemalt ei saanud need mitteresidendid, kes teenivad Eestist oma kogutulust vähem kui 75 protsenti, kasutada teatud tulumaksusoodustusi ja mahaarvamisi. "Nad said kasutada ainult tulumaksuvaba miinimumi," tõdes ta. Siiski sellest aastast olukord paraneb. "75 protsendi reegel kaob ära ja kõiki maksuvabastusi on võimalik rakendada ka mitteresidentidel," lõpetas Zernask.

Maksumuudatustest rääkinud Einar Rosinat ja Joel Zernaskit saab kuulata pikemalt Äripäeva uuest järelkuulamise keskkonnast.

Hetkel kuum