Euroopa majanduskasv aeglustub

Majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika.

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Võrreldes sügisprognoosiga kärpis komisjon ootusi käesoleva aasta euroala majanduskasvule 1,9 protsendilt 1,3 protsendile ja tuleva aasta oma 1,7 protsendilt 1,6 protsendile. Kärbiti ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Tarbijahinnaindeksi inflatsioon vähenes 2018. aasta lõpus, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon Euroopas 2018. aastal 1,7%, võrreldes 1,5% 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4% ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord, märgib Komisjon.