Äripäev • 7 veebruar 2019

Euroopa majanduskasv aeglustub

Majanduskasv aeglustub  Foto: EPA

Kaubanduspinged, Hiina majanduse jahtumine ja Brexit, kõige selle taustal jääb majanduskasv Euroopas käesoleval aastal Euroopa Komisjoni hinnangul aeglasemaks, kui varem oodati.

"Oleme prognoose allapoole korrigeerinud, eriti suuremate euroala riikide puhul. See on tingitud sellistest välisteguritest nagu kaubanduspinged ja areneva turuga riikide, eelkõige Hiina kasvu aeglustumine. Mõnes euroala liikmesriigis valmistab taas peavalu riigi ja pankade vastastikune sõltuvus või võla jätkusuutlikkus. Ebakindlust lisab ka ilma kokkuleppeta Brexiti võimalus," kommenteeris euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis Komisjoni talvist majandusprognoosi.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici hoiatas, et aeglustumine märgatav. "ELi majanduskasv saavutas 2017. aastal oma tipu ja peaks ka 2019. aastal aeglustuma, langedes 1,5%-le. Seoses üleilmse kaubanduse ebakindla olukorraga ja suurimaid liikmesriike mõjutavate siseteguritega on langus eriti euroala puhul ulatuslikum, kui eelmise aasta sügisel prognoositi," ütles ta.

Majanduskasv

Majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika.

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Võrreldes sügisprognoosiga kärpis komisjon ootusi käesoleva aasta euroala majanduskasvule 1,9 protsendilt 1,3 protsendile ja tuleva aasta oma 1,7 protsendilt 1,6 protsendile. Kärbiti ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Eesti majandus kasvab Euroopa Komisjoni prognoosi järgi tänavu 2,7 protsenti, eelmisel aastal 3,5 protsendini tõuganud majanduskasvu pidurdab nõrgemad ootused majanduskeskkonnas ning kahanev välisnõudluse kasv.

Edaspidi jäävad majanduskasvu vedama sisenõudlus ja ka valitsussektori kulutused. Arvestades Eesti majanduse väiksust ja avatust, on riskid allapoole, märgib Komisjon.

Inflatsioon alaneb tänavu 2,8 protsendile ja tuleval aastal 2,3 protsendile. Seda tänu maailmaturu hindade rahunemisele ning aktsiisimõju taandumisele.

Inflatsioon

Tarbijahinnaindeksi inflatsioon vähenes 2018. aasta lõpus, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon Euroopas 2018. aastal 1,7%, võrreldes 1,5% 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4% ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Leppeta Brexitit arvesse ei võetud

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord, märgib Komisjon.

Hetkel kuum