Kuidas keskpärasuse lõksust väljuda?

Suur osa inimestest kasvab üles kodudes, kus nende tundeid, emotsioone ning soove ei tunnustata ja ei aktsepteerita.

Kui need inimesed üles kasvavad, siis kannavad nad kaasas 10aastase lapse süütunnet ja häbi, mis piiravad nende eesmärkide ja unistuste täideviimist.

Kui sa oled ennast aastate jooksul “keskpäraseks” pidanud, siis saa aru, et oled fikseeritud mõttelaadi ohver. Hea uudis on see, et seda on võimalik muuta.

See ei tähenda, et pead oma elualal või töös saavutama rokkstaari staatuse. Sa ei pea konkurentsi eemaldama hakkama ning oma läbirääkimisoskustega inimestega manipuleerima. Sa ei pea ka suurele publikule kõnet pidama, mis sind kuulsaks teeb.

Sa saavutad palju siis, kui sa ärkad hommikul üles teadmisega, et sa soovid midagi ära teha. Sul on eesmärk ning oled teinud otsuse selle poole liikuda. See on see, mida psühholoog Carol Dweck kutsub kasvule orienteeritud mõtteviisiks. Ka kõigil “keskpärastel” inimestel on võimalik sellele ligi pääseda.

All on välja toodud kolm omapärast viisi, kuidas enda tugevusi mõista ja saavutada kasvule orienteeritud mõttelaad.

Kellelegi ei meeldi läbi kukkuda, aga see on edu aluseks. Virgin Groupi asutaja ja miljardär Richard Branson ütleb, et kannustab inimesi läbikukkumisi vastu võtma, sest ta teab, et nendega ei ole võimalik ka innovatsioon ning kasvamine. “Ära tunne läbikukkumiste pärast piinlikkust. Õpi nendest ning alusta uuesti. Vigade tegemine ja tagasilöökide vastuvõtmine on osa iga eduka ettevõtja DNAst. Ma ei ole erand,” ütles Branson. Pole vahet, kuhuni sa jõudnud oled – saa aru, et läbikukkumine on väga levinud ning selle vältimine on peaaegu võimatu.

Kas oled kunagi läinud mõnele peole või ärikohtumisele ning kuulnud ainult pealiskaudseid vestlusi, mis kuhugile ei vii? Etteaimatavad küsimused nagu “millega sa tegeled” või “kus sa elad” võimaldavad sotsiaalseid imelikke olukordi vältida ning aega surnuks lüüa. Aga ehk võiksid küsida hoopis küsimusi, millel on ka veidi tähendust? “Mis on sinu lugu?” või “mis sind praegu elevil hoiab” on veidi paremad küsimused. Teadlased on leidnud, et õnnelikumatel inimestel on autentsemad vestlused ning pealiskaudset juttu räägitakse vähem. Lisaks sellele on teada, et niinimetatud small talk ei aita üles ehitada tugevaid suhteid.

Kui sa kasvasid üles lapsena, kes oli pigem vaikne ja sotsiaalne suhtlus tekitas sulle palju ärevust, siis tõenäoliselt oled tegelikult suurepäraste võimetega inimene, aga sa ei tea seda. Uuringutest on selgunud, et 60 protsenti mõne andega lastest on introvertsed. Ja on veelgi paremaid uudiseid. Täiskasvanu eas hakkavad introverdid ära kasutama oma tugevusi, milleks on infotöötlus, vaatlemine ja asjade üle mõtisklemine. Need on kõik kõrge intelligentsusega inimeste omadused. Enam kui 75 protsenti üle 160 IQ-ga inimestest on introvertsed.