Äripäev • 21 veebruar 2019

Ettevõtjaid ähvardas mitu vaenulikku seadust

Riigil oli plaanis väärtuslike põllumaade omanikele hulga piiranguid peale panna. Pildil Rae valla maadel abivallavanem Priit Põldmäe.   Foto: Liis Treimann

Kaubandus-tööstuskoda andis teada, et hoidis viimastel nädalatel ära mitme ebamõistliku seadusemuudatuse jõustumise.

Näiteks loobus riik viimasel hetkel arvutitele ja mobiiltelefonidele täiendava tasu kehtestamisest, tulemata jäävad bürokraatlikud nõuded soolise palgalõhe vähendamiseks, jääb ära põllumaa omanike õiguste kitsendamine ning välismaalt vara saanud isikule ei panda kohustust tõendada vara legaalset päritolu, loetles koda.

1. Riik loobus bürokraatlikest nõuetest soolise palgalõhe vähendamiseks

Kaubanduskoda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, sest koja hinnangul ei oleks need aidanud kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, küll aga oleks tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks sooviti eelnõuga panna tööandjale kohustus koguda ja säilitada andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ning meeste kohta.

Koja hinnangul puudub vajadus seadusega reguleerida, milliseid soopõhiseid andmeid peab tööandja koguma.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas seda eelnõud hetkel mitte edasi menetleda.

2. Arvutitele ja mobiiltelefonidele ei kehtestata täiendavat tasu

Riigikogu ei võtnud kaubanduskoja ja teiste osapoolte survel vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni 4eurost nn tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud maaletoojate ja müüjate halduskoormust.

Muudatuse eesmärk oli maksta autoritele õiglast hüvitist selle eest, et nende teoseid on lubatud tasuta kopeerida isiklikuks vajaduseks autori nõusolekuta. Kaubanduskoda on varem teinud ettepaneku maksta autoritele õiglast hüvitist läbi riigieelarve. Selle lahendusega minnakse nüüd ka edasi.

3. Riik loobus väärtusliku põllumaa omanike õiguste piiramisest

Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda.

Kaubanduskoda oli vastu eelnõus toodud piirangutele, mis on vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud.

Äripäev kirjutas sellest seadusemuudatusest loos "Rangemad reeglid puudutavad kümneid tuhandeid maaomanikke". "Nagu Villu Reiljani ajad on tagasi, kus minister tahab kogu Eesti elu eest otsustada," kommenteeris loos seaduseelnõu Rae abivallavanem Priit Põldmäe.

Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuste edasi menetlemisest.

4. Pöördtõendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses

Riigikogu õiguskomisjon otsustas eelmisel nädala lõpetada rahapesu tõkestamist tõhustavate seaduse muudatuste menetlemise. Kõige suuremaks probleemiks eelnõus oli nn pöördtõendamine, mis paneks tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule. Kui vara omanik või valdaja seda ei tee, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks üheks aastaks.

Pole välistatud, et oma vara päritolu tuleb tõendada ka nendel, kes ei tegele rahapesuga. Näiteks olukorras, kus koostööpartner Valgevenest või Venemaalt on kandnud Eesti ettevõtte kontole raha, kuid pank leiab, et koostööpartner ei ole usaldusväärne ning selgitustaotluse vastus ega tehingu alusdokument, leping, ei ole piisavad. Sellest tulenevalt leiab pank, et ettevõte ei ole suutnud pangale selgitada oma äritegevust piisavalt ning tekibki rahapesu kahtlus, mis võib anda aluse vara konfiskeerimiseks.

Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid ei saa nõustuda sellise lähenemisega vara päritolu tõendamisele. Sellised laia kasutust võimaldavad põhiõiguste piirangud ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega. Enne normide kehtestamist tuleb väga hoolikalt läbi analüüsida võimalikud mõjud ning nende vastavus põhiseadusele. Antud juhul seda tehtud pole. Seetõttu on väga positiivne, et selle eelnõuga ei mindud edasi.

Äripäeva kirjutas sellest loos "Rahapesu ajas valitsuspartnerid tülli".

Hetkel kuum