Majanduskasv pöördub tavapärase tempo juurde

Tööjõupuudus, millest Eestis on palju juttu olnud, iseloomustab Oja sõnul ka teisi Euroopa Liidu riike. „Tööjõupuuduse tingimustes tugevneb surve palgatõusuks ja osas riikides sagenenud streigid, mis on toonud kaasa katkestusi tootmisahelates. Selliste katkestustega võib kaasneda ajutine tootmismahu langus, nagu on juhtunud autotööstuses,“ toob ta välja.

Samuti on Oja sõnul poliitiline olukord muutunud ebakindlamaks, mis samuti mõjutab tööstuse ning väliskaubanduse väljavaadet. „Euroopa tööstust on viimase poole aasta jooksul kammitsenud uued keskkonnanõuded autotööstuses. Süvenev protektsionism maailmakaubanduses mõjutab aga Euroopat ja Eestit kaudselt maailma kaubavahetuse vähenemise kaudu.“

„Euroopa üldise arengu taustal on Eesti majandusel läinud siiani hästi. Näib, et ekspordist sõltuv tööstussektor on viimaste kuude jooksul jäänud Euroopa probleemidest mõnevõrra kõrvale. Möödunud aasta lõpus kasvas töötleva tööstuse ettevõtete toodang suhteliselt kiiresti ja ka jaanuari ning veebruari küsitlusandmed näitavad, et toodangu tugev kasv on jätkunud, ehkki veidi aeglasemas tempos. Samas osutavad esmased andmed ka sellele, et seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv on hakanud mõnevõrra aeglustuma,“ märgib Oja.