Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasv koondus ehituse ümber

    Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli eratarbimise kasv viie aasta suurim.Foto: Raul Mee

    Kuigi majanduskasv koondus rohkem ehitussektori ümber, oli teiste tegevusalade panus oli samuti oluline, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Mertsina kirjutas:
    3,9protsendine SKP reaalkasv möödunud aastal ületas küll veidi meie ootusi (meie prognoos oli 3,7%), kuid arvestades seda , et tegemist on esialgse numbriga, mida statistikaamet parandab edaspidi mitu korda, siis kasvu suurusjärk üllatust ei pakkunud.
    Kuigi majanduskasv koondus rohkem ehitussektori ümber, oli selle osakaal majanduskasvus 28% ning teiste tegevusalade – eelkõige töötleva tööstuse, kutse- ja tehnikaalase tegevuse ning transpordi- ja IKT-sektorite – panus oli samuti oluline. Samas oli ehituse lisandväärtuse kasvu osakaal kogumajanduses 18 aasta suurim. Töötleva tööstuse kasvule aitasid kaasa peamiselt mobiilsideseadmete, põlevkiviõli- ja puittoodete tootmine ja nende väljavedu.
    Väliskeskkond toetas majanduskasvu
    Kuigi välisnõudluse kasv oli möödunud aastaks oma tipu juba läbinud, oli see jätkuvalt tugev ning pakkus meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi. Teenuste eksport kasvas kaupade väljaveost kiiremini ning ulatus juba teist aastat järjest ligikaudu 6 protsendini. Teenuste kaubandus kasvab ka paljudes teistes riikides kiiremini kui kaupade eksport. See puudutab ka teenuste importi.
    Kui möödunud kümnendi alguses ületas ekspordi kasv majanduskasvu, siis viimase seitsme aasta keskmisena on need näitajad Eestis aeglustunud enam-vähem ühele tasemele. Sarnane muutus on toimunud ka teistes riikides ning selle põhjuseks on paljuski maailmakaubanduse kasvu aeglustumine.
    Sisemajanduse nõudlus üle viie aasta tugevaim
    Eesti sisemajanduse nõudluse, milles kõige suurema osakaaluga on eratarbimine ja investeeringud, kasv kiirenes möödunud aastal 5,5 protsendini – tegemist oli üle viie aasta tugevaima näitajaga. Eratarbimise 4,6protsendine kasv oli viimase kümne aasta kiireim ning seda toetas netopalga reaalkasvu järsk tõus, mille taga oli omakorda nii tugev palgakasv kui ka tulumaksureformi mõju.
    Investeeringud suurenesid ligikaudu 3% - sellesse kasvu panustasid valitsemissektor ja majapidamised, samas kui ettevõtetesektori investeeringute maht jäi möödunud aastaga võrreldes sisuliselt samale tasemele. Ettevõtete investeeringute nõrga tulemuse taga on paljuski baasefekti tõttu nende tugev langus möödunud aasta esimesel poolel, samas kui aasta teisel poolel oli kasv väga tugev.
    Tugev sisenõudlus ja tootmisaktiivsus kiirendasid impordikasvu. Teenuste impordimaht kasvas peamiselt reisi- ja transporditeenuste toel lausa 12%. Import on juba kolm aastat järjest kasvanud ekspordist kiiremini. Kuna Eesti ei suuda oma väikese majandusega toota kõiki vajalikke tarbimis-, investeerimis- ja tootmiseks vajalikke vahetarbekaupu, siis suureneb koos tugevama majanduskasvuga ka impordivajadus. See on aga kulu ning pidurdab automaatselt majanduskasvu.
    Tootlikkuse kasv jääb tööjõukulude kasvule jätkuvalt alla
    Tööjõukulude kiire kasvu ja tööjõupuuduse juures on oluline tootlikkuse kasvatamine. Selle nimel ka ettevõtted pingutavad. Masinatesse, seadmetesse, teadus- ja arendustegevusse ning arvutitarkvarasse – varadesse, millel peaks olema otsesem positiivne efekt tootlikkuse tõstmiseks –investeeringute osatähtsus ettevõtete kapitali kogumahutuses on viimaste aastatega märgatavalt suurenenud.
    Tootlikkuse kasv on viimasel kolmel aastal küll paranenud, kuid see jääb jätkuvalt allapoole tööjõukulude kasvust, mis tähendab hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemist. Samas tuleks arvestada, et meie ettevõtete toodetud kaubad ja teenused on ajas muutunud oluliselt keerulisemaks ja tõusnud väärtusahelas kõrgemale.
    Sel aastal majanduskasv aeglustub
    Sisemajanduse nõudlus peaks sel aastal jääma tugevaks – eratarbimise kasv küll aeglustub, kuid investeeringud paranevad. Samas, kuna välisnõudlus nõrgeneb, võib meie ettevõtete ekspordimahu kasv sel aastal veidi aeglustuda.
    Eesti tööstusettevõtete tulevikuootused on muutunud mõnevõrra pessimistlikumaks, seda just ekspordi osas. Meie prognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendi lähedale, mida võib jätkuvalt heaks tulemuseks lugeda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.