Kasv koondus ehituse ümber

Kuigi välisnõudluse kasv oli möödunud aastaks oma tipu juba läbinud, oli see jätkuvalt tugev ning pakkus meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi. Teenuste eksport kasvas kaupade väljaveost kiiremini ning ulatus juba teist aastat järjest ligikaudu 6 protsendini. Teenuste kaubandus kasvab ka paljudes teistes riikides kiiremini kui kaupade eksport. See puudutab ka teenuste importi.

Kui möödunud kümnendi alguses ületas ekspordi kasv majanduskasvu, siis viimase seitsme aasta keskmisena on need näitajad Eestis aeglustunud enam-vähem ühele tasemele. Sarnane muutus on toimunud ka teistes riikides ning selle põhjuseks on paljuski maailmakaubanduse kasvu aeglustumine.

Eesti sisemajanduse nõudluse, milles kõige suurema osakaaluga on eratarbimine ja investeeringud, kasv kiirenes möödunud aastal 5,5 protsendini – tegemist oli üle viie aasta tugevaima näitajaga. Eratarbimise 4,6protsendine kasv oli viimase kümne aasta kiireim ning seda toetas netopalga reaalkasvu järsk tõus, mille taga oli omakorda nii tugev palgakasv kui ka tulumaksureformi mõju.

Investeeringud suurenesid ligikaudu 3% - sellesse kasvu panustasid valitsemissektor ja majapidamised, samas kui ettevõtetesektori investeeringute maht jäi möödunud aastaga võrreldes sisuliselt samale tasemele. Ettevõtete investeeringute nõrga tulemuse taga on paljuski baasefekti tõttu nende tugev langus möödunud aasta esimesel poolel, samas kui aasta teisel poolel oli kasv väga tugev.

Tugev sisenõudlus ja tootmisaktiivsus kiirendasid impordikasvu. Teenuste impordimaht kasvas peamiselt reisi- ja transporditeenuste toel lausa 12%. Import on juba kolm aastat järjest kasvanud ekspordist kiiremini. Kuna Eesti ei suuda oma väikese majandusega toota kõiki vajalikke tarbimis-, investeerimis- ja tootmiseks vajalikke vahetarbekaupu, siis suureneb koos tugevama majanduskasvuga ka impordivajadus. See on aga kulu ning pidurdab automaatselt majanduskasvu.