Piirikaubanduse tõttu jääb riigil saamata 150 miljonit

Kui hinnavahe Lätiga rohkem ei tõuse, siis äkki piirikaubandus enam ei kasva, loodab rahandusministeerium.  Foto: Andras Kralla

Lähiajal Läti-Eesti piirikaubanduses suuri muutuseid ei oodata, kuid alkoholi ja diislikütuse piirikaubanduse mõjul jääb tänavu riigikassasse laekumata 150 miljonit eurot ehk 13 miljonit rohkem, kui sügisel möödunud aastaks prognoositi.

Positiivne majandusolukord mõjutas eelmisel aastal diislikütuse piirikaubanduse mahtusid, kasvanud on eelkõige Leedu tankimiste maht, tõdeb rahandusministeerium kevadprognoosis. "Käesoleval aastal hindame alates 2015. aastast tekkinud sihilikust piiriüleste ostude eelistamisest tulenevat saamata aktsiisi 35,5 miljonile eurole ja koos käibemaksuga tõuseb see 51,3 miljonile eurole," seisab prognoosi seletuskirjas.

Diislikütuse müük Eestis ulatub tänavu 746 miljoni liitrini, Lätist-Leedust tuuakse eeldatavasti 76 miljonit liitrit.

Ühtlasi kärpis ministeerium eeldusi tänavuse aktsiisilaekumise kohta, kütuseaktsiisi puhul 8,4 miljoni euro võrra 575,6 miljoni euroni. Kütuseaktsiisi laekumine kasvab stabiilselt, perioodil 2020-2023 on kütuseaktsiisi tulu kasv keskmiselt 1,7 protsenti aastas. Samas näiteks oodatakse kütuse reaalajas kontrollimise tulemusel 12 miljonit eurot rohkem.

Loodetakse piirikaubanduse stabiliseerumist

Lätist ostetud alkoholi hinnang on käesolevas prognoosis 3,8 miljoni liitri võrra suurem kui eelmisel aastal ning seega on Eesti legaalsest alkoholi müügist liikunud Lätti 24,7 protsenti. Läti piirikaubanduse osakaal eestlaste ostudes on käesoleva aasta prognoosi kohaselt 24 protsenti.

"Järgmistel aastatel Läti-Eesti alkoholi piirikaubanduses suuri muutuseid ei prognoosita, sest hinnavahed Eestiga enam ei kasva. Keerulisem on prognoosida soomlaste tarbimiskäitumise muutuseid," kirjutatakse seletuskirjas.

Eestis müüakse prognoosi järgi tänavu 121,7 miljonit liitrit alkoholi, Läti piiri taga ostetakse 42,5 miljonit liitrit. Selle tulemusel jääb laekumata 70 miljonit eurot aktsiiside eest ning 24,4 miljonit eurot käibemaksu eest.

Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega jääb tänavu alkoholiaktsiisi laekumine prognoosi kohaselt samale tasemele ehk 230,4 miljonile eurole. See on siiski 0,6 protsenti vähem, kui tänavusse eelarvesse kirja pandi.

Tubakaaktsiisi tõusust võib oodata uut kasvu piirikaubandusele

Käesoleva aasta 10protsendilne aktsiisitõus paneb eeldatavasti sigaretipaki kaalutud keskmisele hinnale otsa 8,2 protsenti. Veel 10 protsenti lisandub aktsiisile tuleval aastal, mille tulemusel on suurenemas hinnavahed Lätis ning salaturul müüdavate tubakatoodetega. Seega on risk, et järgmistel aastatel kasvab surve piirikaubandusele ja salaturule, hoiatab ministeerium.

Piirikaubanduse tõusu on Superalko Läti juhi Lauri Uibo sõnul juba praegu näha. „Tubakatooted on tõusnud Superalko Läti kauplustes tootegruppide mõttes käibenumbrilt esiviisikusse. See on tegelikult väga loogiline, et tubakasegment kasvab, sest Lätis on aktsiisid madalamad,“ ütles SIA Aldar Latvia juhatuse liige Lauri Uibo.

Sigarettide puhul on hinnavahe tema sõnul ligi kümme protsenti, e-sigareti vedeliku puhul aga kohati mitmekordne.

Hetkel kuum