Jaga lugu:

Erakondade lubaduste analüüs: mis sai sisse, mis jäi välja

Keskerakonna esimees Jüri Ratas tutvustas eilsel volikogul koalitsioonilepingu sisu.  Foto: Liis Treimann

Uude koalitsioonileppesse said erakondade majanduslubadused sisse pigem üldsõnaliselt. Konkreetsema vormi sai pensionireform.

Kui enne valimisi avaldas Äripäev ülevaate kõigi kandideerinud erakondade majanduslubadustest ning hiljem pani kokku potentsiaalsete võimukoalitsioonide majanduskava, on värske koalitsioonileppe valguses õige aeg vaadata, missugused koalitsiooni moodustavate erakondade lubadused said leppesse sisse ja mis jäid välja.

Aktsiisid

Keskerakond lubas oma programmis, et aastatel 2019-2023 alkoholiaktsiisi ei tõsteta. Kütuseaktsiis väheneks vajaduse korral.

Isamaa ja EKRE lubasid oma programmides alkoholiaktsiisi alandada. EKRE lubas vähendada ka kütuseaktsiisi ja gaasi- ja elektriaktsiisi. Isamaa lubas laiendada ettevõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiiside soodusmäärasid.

Uues leppes seisab, et koalitsioonierakonnad analüüsivad võimalusi laiendada tarbijate ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid. Samuti seatakse eesmärgiks tuua tagasi maksutulud Eestisse ning piirikaubanduse ohjeldamise aktsiiside langetamise kaudu.

Taristuinvesteeringud

Taristu kohta ütlesid nii Keskerakond kui EKRE oma programmides, et põhimaanteed peaksid muutuma neljarealiseks. Keskerakond oli Eesti erakondadest ainus, kes käis välja ka võimaliku rahastuse ning ütles, et Eesti võiks selle tarbeks võtta laenu. EKRE lubas peatada Rail Balticu ning ehitada Saaremaa silla.

Uues koalitsioonileppes lubavad erakonnad ette valmistada suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid oleks võimalik teostada sõltumata majanduskonjunktuurist. Leppes laenu võtmist ei mainita.

Samuti lubatakse koalitsioonilepingus algatada riikliku eriplaneering Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks. Lubatakse küsida ka kogukonna arvamust.

Rail Balticu kohta ütleb lepe, et juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatab potentsiaalne võimuliit üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkatakse tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt.

Soodustused ettevõtetele, bürokraatia vähendamine ja tööjõu probleem

Keskerakond lubas luua ettevõtjate paremaks toetamiseks välismajandusministri ametikohta. Nüüd on selge, et selline ministikoht ka tuleb: välismajanduse ja ITministri portfelli hakkab kandma Marti Kuusik.

Uus koalitsioon lubab vähendada ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Andmete kogumisel lubatakse rakendada ühekordse küsimise põhimõtet.

Lisaks lubab uus koalitsioon suurendada investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude käendamist maapiirkondades. Leppes seisab, et vajalikuks peetakse renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli. Samuti eelistatakse eestlaste tagasipöördumist võõrtööjõule ning toetatakse riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist. Lubatakse järgida ranget sisserändepoliitikat. Lubatakse tõhustada kontrolli illegaalse immigratsiooni üle ning üle vaadata sisserändekvoodi erandid.

Tulu- ja sotsiaalmaks

Uues leppes on Keskerakond, Isamaa ja EKRE seadnud eesmärgiks suurendada maksuvaba tulu lähtudes laste arvust peres.

Sotsiaalmaksu kohta ütles Isamaa oma programmis, et fookusesse on võetud tööjõumaksude langetamine. Keskerakond lubas kehtestada aga sotsiaalmaksu lae ning lubas kaaluda sotsiaalmaksu miinimumi erandite laiendamist tööturul madala konkurentsivõimega sihtgruppidele. EKRE lubas aga kaotada sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine.

Leppesse on sotsiaalmaksu kohta kirja saanud, et analüüsitakse osaajaga töötajate sotsiaalmaksukoormuse vähendamise võimalusi.

Investeerimine ja erastamine

Isamaa lubas erastamisele panna riigiettevõtted, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea. Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks viib suuremate riigi äriühingute vähemusosaluse börsile. Keskerakond kirjutas oma programmis, et kaalub riigivõlakirjade loomist.

Koalitsioonileppesse sai kirja, et erainvestoritele antakse võimalus investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse. Selleks müüakse osalus nendes riigi äriühingutes, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea. Nii müüakse Eesti Teed maha täies ulatuses, Operail aga 49% ulatuses.

Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks lubatakse viia riigi teatud äriühingute vähemusosalused börsile. Näitena tuuakse Enefit Green, mille börsile viimisest on juba päris kaua juttu olnud.

Riigivõlakirju koalitsioonileppes ei mainita.

Pension

Enne valimisi oli pension kahtlemata üks kuumemaid teemasid ning Isamaa tegi sellest ka oma kampaania südame. Erakond teatas, et on vabatahtliku säästmise poolt ja sunniviisilise kogumispensioni vastu ehk II sambast peaks inimene saama soovi korral raha välja võtta.

Koalitsioonileppes seisab, et II pensionisammas ja kohustus sellega liituda säilivad. Samas lubatakse järgmise aasta 1. jaanuariks vastu võtta seadusemuudatused, mille kohaselt saavad teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed õiguse teise pensionisamba skeemist avalduse alusel väljuda. Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud. Selleks töötatakse välja väljamaksmise tingimused ja kord, seisab leppes.

Väljamaksed teise samba pensionifondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul ning neilt tasutakse tulumaks. Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse teise sambasse tehtavad maksed (2%+4%) edaspidi teise samba fondi asemel otse inimese investeerimiskontole. Inimestele, kes ei ole teise samba süsteemiga liitunud või on süsteemist väljunud, antakse õigus sellega liituda, on leppes kirjas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum