Jaga lugu:

Soome valimised tõotavad suurt üllatust

Soome Keskerakonna juht Juha Sipilä (vasakul) ja Rahvusliku Koonderakonna juht Petteri Orpo. Soome parlamendivalimised toimuvad sel pühapäeval.  Foto: AFP/Scanpix

Sel pühapäeval valivad soomlased 200-liikmelise Eduskunta uue koosseisu. Valimiste tulemus on lahtine kuni viimase minutini.

Neljapäeval YLE avaldatud reitingute põhjal pole Soome parteimaastikul ühtegi erakonda, mida toetab rohkem kui 20% valijatest. Kui uuringute veamäär kõrvale jätta, on analüütikute hinnangul tegu ebahariliku ja Soome poliitilises ajaloos esmakordse olukorraga.

Uuringu tulemustest näib, et rahvuslik erakond Põlissoomlased on reitingutes mööda tuhisenud parem-tsentristlikust Rahvuslikust Koonderakonnast ning on kerkinud teisele positsioonile. Põlissoomlaste toetus on 16,3%, märtsi lõpus tehtud küsitlusega võrreldes on toetus enam kui protsendi jagu kerkinud. Esikohta hoiavad sotsiaaldemokraadid 19%ga.

Keskmes sotsiaalteemad

Soome valimistel on keskmes sotsiaalsed teemad, eriti valitsuse lõpetamata tervise- ja sotsiaalhoolekande reform (sote). See reform oli ka põhjus, miks Soome peaminister Juha Sipilä (Keskerakond) veidi enam kui kuu aja eest tagasi astus.

Hiljuti on Soome meediasse jõudnud skandaalsed lood selle kohta, missugused tingimused valitsevad hooldekodudes. See lisab teemale raskust, sest Soome elanikkond vananeb, kulutused sotsiaalhoolekandele suurenevad, aga samal ajal maksutulu väheneb.

Kõik erakonnad on ühel meelel, et reform tuleb teha, ent selle vormis lähevad erakondade arvamused lahku, ütles Sipilä mõni aeg tagasi väljaandele Politico antud kommentaaris. Sipilä juhitav Keskerakond on nõus mõningate reformidega, mida on välja pakkunud Rahvuslik Koonderakond. Erakonna ideed seisnevad tervishoiuteenuste suuremas erastamises. Sellele ideele seisavad aga vastu vasakpoolsed rohelised.

Teine teemade ring puudutab kliimat. Mõnel pool on öeldud, et Soome valimised kujunevad „kliimavalimisteks“. Soome erakondade seisukohad on erinevad: rohelised ja vasakliit lubavad, et Soomest saab süsinikuvaba riik aastaks 2030, sotsid ja Keskerakond lubavad sama asja 2045. aastaks, aga kristlikud demokraadid, Põlissoomlased ja Sinine Tulevik pole seesugust eesmärki oma platvormis välja käinud.

Põlissoomlastel hea minek

Tampere Ülikooli politoloog Sami Borg ütles YLEle antud intervjuus, et Põlissoomlaste toetuse kasvu taga võib olla ühelt poolt immigrantidevastane meelestatus, millele on hoogu andnud Oulus toimunud seksuaalse ärakasutamise juhtumid, kus väidetavalt on süüdlased asüüliotsijad või immigrandid. Borg lisas, et Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho on teinud selle kõige kõrval ka muidu edukat kampaaniat.

Põlissoomlased tegid paar aastat tagasi läbi ka suure muudatuse, mil partei nii-öelda leebem osa eraldus Timo Soini juhtimisel Siniseks Tulevikuks. Selle erakonna toetus on praegu aga imepisike, jäädes alla 1%.

Uuringufirma Taloustutkimus uuringudirektor Tuomo Turja selgitas, et Põlissoomlased on suutnud saada oma toetajaskonda ka neid, kes eelmistel üldvalimistel valimiskasti juures ei käinud. Lisaks on partei saanud endale varem Keskerakonda, Rahvuslikku Koonderakonda ja isegi sotsiaaldemokraate toetanud valijaid.

Samas on tähelepanuväärne, et need valijad, kes toetavad praegu Põlissoomlasi, on oma eelistuses ka kõige kahtlevamad ehk võivad viimasel hetkel ümber mõelda. Seetõttu ongi Borgi hinnangul oluline, et Põlissoomlased suudaksid oma valijaid motiveerida ja häälestada päris viimase minutini.

Soome poliitikaanalüütikud usuvad, et Põlissoomlased võivad teha valimistel hea tulemuse. Välistatud pole võimumadinast ka võitjana väljumine, ent üldiselt usutakse, et pühapäeval on suurim pidupäev praegu opositsiooni kuuluvatel sotsidel.  Foto: AFP/Scanpix

Võita võivad kõik

Soome popimad on praegu sotsiaaldemokraadid, kes on lubanud, et tõstavad makse ja vähendavad sissetulekute ebavõrdsust. Erakonna üks lubadusi on panna piir tervishoius planeeritavale erastamisele.

Samas on ka sotside toetus kukkunud alla 20% määra, mis on Soome valimiste puhul ebatavaline, vahendab YLE. Taloustutkimuse andmeil on valimiste võitjat ennustada väga keeruline, sest päris suur osa valijaskonnast kahtleb ning teeb otsuse alles kabiinis olles. „Pole vahet, kes valimised võidab, valitsust on nende numbrite põhjal küll keeruline moodustada. Valimistel võivad teise koha saada praeguse seisuga kaks või kolm erakonda,“ ütles Turja.

Uuringufirma e2 Research juht Karina Jutila ütles Soome väljaandele Talouselämä, et ilmselt võidavad valimised sotsid. „Sipilä valitsus on pigem ebapopulaarne. Praegused opositsiooniparteid on ses mõttes tugevad,“ viitas Jutila sotsidele ja Põlissoomlastele. „Mul on tunne, et nad saavad hea tulemuse,“ ütles ta Põlissoomlaste kohta.

Helsingi Ülikooli teadur Laura Nordström, kes kuulub ka Roheliste erakonda, ütles Bloombergile, et ilmselt moodustavad koalitsiooni sotsid, Rahvuslik Koonderakond, rohelised ning Rootsi Rahvapartei.

Vähemusvalitsuse tekkimist peetakse Soomes ebatõenäoliseks, kuigi Põhjalas tervikuna pole see just harv nähtus.

Soome erakonnad

Keskerakond – tsentristlik erakond, mille toetajad ja valijad elavad pigem maapiirkondades.

Rahvuslik Koonderakond – majanduslikult liberaalne erakond, mis on populaarne pigem linnades ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas.

Sinine Tulevik – erakond, mis lõi lahku Põlissoomlastest pärast seda, kui äärmuslik seltskond 2017. aastal erakonna juhtimise enda kätte võttis.

Põlissoomlased – parempopulistlik erakond, mis on nii immigratsiooni kui Euroopa Liidu vastu.

Sotsiaaldemokraadid – vasaktsentristlik partei, millel on tugev seos Soome ametiühingutega.

Rohelised – juba 1970. aastatel loodud erakond, kelle platvorm on keskendunud keskkonnale. Muutub tasapisi populaarsemaks, eriti noorte ja linlaste seas

Vasakliit – vasakpoolne erakond, mille juured ulatuvad kommunistlikku ideoloogiasse ning millel on tugev seos töölisliikumisega.

Rootsi Rahvapartei – liberaalne erakond, mille eesmärk on esindada Soomes rootsi keelt kõnelevat vähemust.

Kristlikud Demokraadid – väike, sotsiaalselt konservatiivne erakond, millel on tugevad sidemed kristlike ühendustega.

Allikas: YLE

Jaga lugu:
Hetkel kuum