Pelmeenikuninga totaalne langus

Aastal 2013 poseeris Alexander Musarov veel uhkelt Uvicu töötajatega. Samal aastal hakkas ta asju ajama võlakirjaemissiooniks.  Foto: Andras Kralla

Miljonieurose maksuvõlaga Uvicu omanik, pelmeenikuningaks ristitud Alexander Musarov sipleb võlgades, kuhu on ta kaasa vedanud pangad Eestis ja Venemaal, samuti tuntud väikeinvestorid.

Isiklikus pankrotis ja ärikeeluga Musarovi edust on järel riismed ja pahased võlausaldajad. Petta said kõik, kes Musaroviga tegemist tegid: sõbrad, tarnijad, pangad ja investorid, võtab tänases Äripäevas loo kokku üks pettunud ettevõte.

Alexander Musarovilt kommentaari saamine ei kulgenud lihtsalt. Uvicut ja Musarovit esindav advokaat Villu Tragon teatas reedel, et edastas küsimused Musarovile, kuid vastuseid ei ole saanud. Nii andis Tragon üldise kommentaari. Poolteist tundi hiljem saatis Musarov juba laiali pressiteate, kus ta süüdistas anonüümset konkurenti laimukampaanias ja katses firma üle võtta. Äripäeva poole ei ole ükski Uvicu konkurent enne loo kirjutamist või selle ajal pöördunud, seega pole teada, keda Musarov silmas peab.

Hilisemas sõnumivahetuses ütles Musarov, et ei soovi küsimustele vastata, sest nendes olevad süüdistused on valed ja tõendamata. „Kui nendes oleks ka teragi tõtt, siis jääb mulle arusaamatuks, miks ei ole kahe aasta jooksul väidetavate süüdistuste osas kohtusse pöördutud,“ ütles ta. Küsimustele, mis täpsemalt on vale ja kes on pressiteates mainitud konkurent, Musarov enam ei vastanud.

Kaelas kriminaalasi

Peale võlgade maadleb Musarov värske kriminaalasjaga, mille taga on tema isiklik pankrotihaldur. Kui mõned hoiavad Musarovist rääkides diplomaatilist joont, siis Maag Grupi omanik Roland Lepp on karm: „Härra Musarov on tegelikult pätt, kaabakas ja varas.“ Lepp pettus Musarovis ajal, kui Maag Grupp pidas plaani raskustes Uvicu ostmiseks.

Lepp raha ei kaotanud, küll said Musaroviga asju ajades valusad vitsad kätte oma paarkümmend investorit. Näiteks kaotasid suuremaid summasid naistearst Andrei Sõritsa, kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi, rikaste Vene perekondade raha eest hoolitsev Kristel Meos ja elamislubade skandaaliga ajalukku läinud Nikolai Stelmach. (Riigiprokuratuuri 2012.a algatatud kriminaalmenetlus, uurimaks kas äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, mille käigus muuhulgas käsitleti ka N.Stelmachile kuulunud äriühingu võimalikke seoseid uuritud tegevustega, lõpetati aasta hiljem, kuna äriühingute välismaalastest osanike poolset valeandmete esitamist ei tuvastatud. - toimetuse täiendus 31.07.2019)

Peamiselt pelmeenitootjana tuntud Uvic on sisuliselt perefirma. Alexander Musarovi abikaasa Valentina juhib firma nõukogu ja naise vend Ivan Zakotei on nüüd ettevõtte juht. Aastal 2017 saabus ootamatu uudis, et edukas Uvic tahab saneerimist. Firma omanikul Alexander Musarovil ei läinud paremini – ta sai ärikeelu ja lõpetas isiklikus pankrotis, sest käendas oma varaga ettevõtte laene.

Musarov hakkas pääseteed otsima. „Otsin partnerit, kes minuga koos töötaks,“ sõnas ta toona Äripäevale.

Musarov lootis Uvicu maha müüa, üks võimalik ostja oli Maag Grupp. Võlausaldajatele mõte meeldis ja olid nõus Uvicu saneerimiskava toetama, kui Maag Grupiga kaubaks läheb.

Maag Grupp tõmbas aga pidurit. Musarovit pätiks nimetav Roland Lepp selgitas, miks nii Musarovisse suhtub. „Sel ajal, kui üritasime Uvicut osta, tuli bilansiväliseid kohustusi välja umbes poole ulatuses nagu oli tegelikke kohustusi. Loobusime.“

Saneerimisnõustaja Tambet Mullari kommenteeris, et temale ei ole Lepp sellest rääkinud, ka Musarovilt ei õnnestunud sisulist kommentaari saada, kuid vastas advokaat Villu Tragon. “Me ei soovi vastata rünnakutele Alexander Musarovi ja Uvicu vastu,” sõnas ta.

Tragon selgitas, et Uvic sattus makseraskustesse, kui ebaõnnestusid investeeringud Venemaale. Tragon usub, et raskused õnnestuks ületada saneerimisega.

Saneerimine kahtluse all

Siiski ei ole paari aastaga firma päästmisega kaugele jõutud. Kohus otsustas läinud kuul pärast kaks aastat kestnud venimist ja vaidlusi, et Uvicut ei ole mõtet saneerida. Mullari ütles, et ilmselt nad vaidlustavad otsuse.

Roland Lepp hoopis kiitis kohtu otsust. „Jumal tänatud,“ sõnas ta. Samas nentis Lepp, et asja sisu see tema meelest ei muuda. „Ettevõte on nagunii laiali tassitud ja kaubamärgid mujale viidud. Võtta ei ole muud kui tootmishoone ja seadmed.“

Mullari märkis kaubamärkide kohta, et juba 2010. aastast ei kuulu mitmed populaarsete toodete kaubamärgid Uvicule. Kaks aastat tagasi ütles Mullari Äripäevale, et ettevõtte pinnaletõus sõltub sellest, milliseks kujuneb rahavoog võlgade tasumiseks. „See võib olla realistlik.” Tõdemusele, et saneerimised enamasti ei õnnestu, kostis Mullari toona, et Uvicuga võib minna teisiti. „Katsuks siin pretsedenti luua.“

Ly Müürsoo, pankrotihaldur

Ütlesin, et üks kord veel ja taotlen talle (Musarovile) elukohast lahkumise keelu. Vabandas ja ütles, et unustas.

Pretsedent jäi ära. Siin on oma roll mängida suurimal võlausaldajal Luminoril, kes pettus, kui maakohus Uvicu saneerimiskava esimese hooga kinnitas. Luminor vaidlustas määruse, mispeale ringkonnakohus saatis asja tagasi maakohtusse, mis kava nüüd enam ei kinnitanud.

Luminori hinnangul pidanuks kohus juba alguses arvestama ekspertide Barbara Asu ja Sulev Luiga arvamusega, mis sisuliselt tegi Uvicu plaanid maatasa. Muu seas oli kümne aasta pikkune saneerimistähtaeg ekspertide sõnul liiga pikk, viidates liigsuurele võlakoormale ning suutmatusele või soovimatusele maksta võlgu varem tagasi. Ka ületasid lühiajalised kohustused kuuekordselt käibevara väärtust. Kohus pidas aga usutavamaks kolmanda eksperdi, Uvicule edu ennustanud Toomas Saarma arvamust.

Tambet Mullari sõnul oli vaja kümne aasta pikkust maksegraafikut rahavoogude tasakaalustamiseks. Kava põhjal võidaksid võlausaldajad 13 miljonit eurot ehk 100% võlgadest, pankrotist saaksid nad Mullari hinnangul ainult 4 miljonit eurot. „Kümneaastase graafiku alternatiiv oli nõuete vähendamine, mida ei tehtud,” kiitis Mullari ja lisas, et kui võimalik, täidab Uvic kava ennetähtaegselt.

Villu Tragon rääkis, et hoolimata saneerimismenetluses toimunud rünnakutest ettevõtte ja Musarovi vastu toob ettevõte pidevalt turule uusi tooteid ja parandab toodangu kvaliteeti. “Niimoodi hoiame ühtaegu oma tarbijaid ning püüame rahuldada võlausaldajate nõudeid parimal võimalikul moel,” ütles ta. “Meie läinud aasta majandustulemused kinnitavad, et suudame täita esitatud saneerimiskava.”

Uvic jõudis eelmisel aastal uuesti plussi. Kui aastal 2017 oli firma kahjum üle 3 miljoni euro, siis mullu teenis Uvic 250 000eurose kasumi, mida aitas saavutada kulude koomale tõmbamine.

Alexander Musarovi isiklik pankrotihaldur Ly Müürsoo.   Foto: Andras Kralla

Range haldur

Peale Uvicu on pankrotis Musarov. Tema isiklik pankrotihaldur Ly Müürsoo on harjunud, et võlgnikud võtavad teda tõsiselt. Seepärast jahmatas Musarov Müürsood, kui jättis ta esimesele kohtumisele ootama. „Ta käitus minuga nagu natšalnik (ülemus – toim.). Tavaliselt ei suhtu võlgnikud halduriga kohtumisse stiilis ja-mis-siis,“ meenutas Müürsoo.

Müürsoo pani ennast maksma. „Ütlesin, et üks kord veel ja taotlen talle (Musarovile) elukohast lahkumise keelu. Vabandas ja ütles, et unustas.“

Musarovi isiklikus pankrotis on võlgu kogunenud 8,6 miljonit eurot. Neist suurim on Peterburi Panga nõue ehk 4,4 miljonit eurot, võlakirjainvestoreid esindav Tagatisagent küsib 1,5 miljonit eurot ja miljonit eurot nõuab Leonidex, mis kuulub Leonid Tsenterile – hingusele läinud metallitööstuse Dvigatel eksomanikule.

Musarovi antud käendustest tekkinud nõuded ületavad 3 miljonit eurot, need käendused tagasid nii Uvicu kui ka Uvic Estonia nõudeid. Võlg Peterburi Pangale tekkis Musarovi Venemaal tegutsenud firmade nõuete tagamisest.

„Praegu ei ole Musarov enam pelmeenikuningas, vaid pankrotis pelmeenikuningas,“ nentis Müürsoo ja usub, et kui Musarov poleks Venemaale äri tegema läinud, oleks ta Eestis tegutsedes oma elupäevad kindlustanud.

Ka Musarov on viimastel aastatel põhjendanud oma raskusi just põrumisega Venemaal. Ta investeeris ligi 10 miljonit eurot Novgorodi lähedale, kus tahtis püsti panna suure tööstuse, näiteks kartulitehase, kuid alguses rahastamist lubanud Vene riik hüppas alt. Venelased algatasid arvukaid kohtu- ja täitemenetlusi. Nii jälitavad teda võlad ka Venemaal.

Mullari rääkis, et Uvic investeeris Venemaale aastatel 2013 kuni 2016, kuid kolm aastat tagasi hävines 95% kartulisaagist ja 50% nisusaagist kehva ilma tõttu.

Samuti on Uvic alates 2011. aastast investeerinud ligi 2 miljonit eurot tootearenduseks ja selleks, et pääseda Venemaa turule liha- ja linnulihast poolfabrikaattooteid müüma. Euroopa Liidu ning Venemaa vastastikuste sanktsioonide ning seakatku järel määratud karantiini tõttu pidi Uvic eksportimise lõpetama, lisas Mullari.

Musarovi isiklikus pankrotis saadavad vara müüki kohtuvaidlused, näiteks maksuametiga osade nõuete tunnustamiseks. Müürsooga advokaadi Villu Tragoni kaudu suhtlev Musarov oli kohustusi võttes ja käendusi andes vastutustundetu, leiab Müürsoo.

„Musarov põhjendab raskusi nagu ikka võlgnikud: „Lootsin, et kõik läheb hästi, aga välja tuli nagu alati,“ lausus Müürsoo. „Mul on kahju, et Musarov on tekitanud liiga suurte ambitsioonidega kahju tema juhitud Uvicule, mille toodang ja kaubamärk on Eestis väga tuntud ja armastatud.“

Müürsoo esitas Musarovi vastu kuriteoteate. Prokuratuur uurib nüüd, kas Musarov omastas firma vara, põhjustas Uvicu maksejõuetuse ja varjas pankrotimenetluses vara. Näiteks kahtlustab Müürsoo, et Uvicu krediitkaardi ja firma raha kasutamisel on omastamise tunnused. “Pole kuludokumente,“ märkis Müürsoo.

Kinnisvara liigutamine tekitab küsimusi

Osa investoreid kahtlustab kriminaaluurimise all Alexander Musarovit pahatahtlikkuses ja usub, et Musarovi peas küpses juba varem plaan võlausaldajad varast ilma jätta.

Näiteks tuuakse, et ühe Tallinna kesklinna korteri ostis Musarovite poeg Merkolt sularaha eest juba aastal 2005. Musarovite poeg oli siis 10aastane. Praeguseks on registrite järgi Alexander ja Valentina Musarovil kinnisvara vähemaks jäänud, kuid Veniamin Musarovi nimel on mitmed Tallinna kesklinna korterid.

Skeemitamismaiguga paistavad silma Saku aleviku kinnistuga tehtud tehingud. Meenutuseks, probleemid Uvicuga ilmnesid kaks aastat tagasi. Dokumentide põhjal näib, et samal, 2017. aastal lõid vara ühisomandis hoidnud Musarovid vara lahku.

Valentina Musarova kinkis Sakus asuva Aprilli kinnistu 2017. aasta maikuus Raissa Lusovitšile, kes istus 2008. aastani Uvicu nõukogus. Mõni kuu hiljem oli paaril taas notarisse asja. Augustis pöörati kinketehing tagasi ning kinnisvara müüdi Trof Capitalile, keda esindas Aleksandr Trofimov. Tegu oli verivärske, vaid kaks päeva enne notarisse minekut asutatud ettevõttega. Tehingu hinnaks kujunes 24 000 eurot.

Trof Capitali käes püsis kinnistu napilt kaks nädalat – augustis müüs firma kinnistu umbes 25 000 euroga Jolanta Demahhinale. Sotsiaalmeedia andmetel on Demahhina Musarovite tuttav.

Enamiku kinnisvara liigutamisi on Musarovid teinud mullu või kaks aastat tagasi, kui ilmnesid firma raskused. Kinnistud on läinud kolmandatele isikutele, samuti on neid tõstetud Musarova firmade alla.

Jahib kinnisvara

Musarovi isiklik pankrotihaldur Ly Müürsoo on valmis kinnisvaratehinguid tagasi pöörama. „Küllap ta hakkas aimama, et kõik võib juhtuda,“ kommenteeris Müürsoo kinnisvara liikumist.

Praeguseks õnnestus Müürsool pankrotipessa tuua Musarovi ja tema abikaasa Valentina ühisvarast kaks kinnistut. Nende väärtus on 360 000 eurot.

Üldiselt rääkides sõnas Müürsoo, et tihti esitavad ettevõtted saneerimisavalduse, et tehingud jääksid võimalikult kaugele minevikku. Nimelt ei nõua seadus, et saneerimismenetluse algatamisel peatuksid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise tähtajad.

“Venitatakse tihtilugu teadlikult, kaevatakse igasuguste määruste peale, et asi veniks võimalikult kaugemale. Mul on sellest kahju, sest meie riik jääb väga suurest rahast ilma,“ rääkis Müürsoo.

Jaga lugu:
Hetkel kuum