Riigimajade täitmisega annab kokku hoida 14 miljonit

Riigi Kinnisvara töötajad käisid aasta jooksul läbi kõik neljateistkümnes Eesti maakonnas paiknevad riigiasutuste kasutuses olevad hooned, kaardistasid ära hoonete investeeringuvajadused ning otsisid ja leidsid võimalusi, kuidas erinevad riigiasutused ühise katuse alla viia.

"Projektis käsitletud riigiasutuste kasutuses olevate hoonete pinnakasutus on täna keskmiselt 25 m² büroopinda ühe riigitöötaja kohta. Riigimajad aitavad optimeerida riigile kuuluvat kinnisvarakasutust soovitud tasemeni ehk maksimaalselt 20 m² büroopinda ühe töötaja kohta. Uutes ehitatavates hoonetes on arvestatud veelgi vähemaga ehk maksimaalselt 15 m² büroopinda ühe töötaja kohta. Iga optimeeritud ruutmeeter tähendab riigile majandamiskulude ning investeeringute kokkuhoidu," selgitas Vabrit plaane.

Piiratud ressursside tingimustes tuleb Vabriti sõnul leida kodanikele riigiteenuste osutamiseks nutikaid lahendusi, tagamaks samal ajal teenuste kättesaadavuse erinevates regioonides. Riigimaju luues mõeldakse kodaniku vajadustele ja mugavusele, sh juurdepääsule ja turvalisusele; arvestatakse riigiasutuste vahelise koostööga, sh erinevate protsesside koostoimimisega, väärindatakse kultuuriväärtuslikke hooneid ja linnaruumi tervikuna. "Tegeleme teenusedisainiga ehk sellega kuidas riigimajja jõuda ja kuidas kodaniku kogemust riigiga suhtlemisel väärtustada ning lihtsustada," ütles Vabrit.

Riigimajad loovad ka soodsad võimalused riigiasutuste vahelise sünergia tekkimiseks - riigimaja ühendab erinevad riigiasutused, kes tegelevad kodaniku küsimustega erineva nurga alt (nt Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa). Ühine töökeskkond võimaldab kodaniku küsimusi lahendada terviklikult. Loodetavasti annab projekt tõuke riigiasutuste vahelise koostöö veel paremale tõhustamisele.

Riigimajades jätkub kaugtöökohtade loomise pilootprojekt, kus igasse riigimajja luuakse kaugtöökeskkond, mida saavad kasutada riigiasutuste töötajad oma tavakontorist eemaloleku ajal. Kaugtöökeskkonnas on kõik tööks vajaminevad turvalised ühendused olemas, lisaks töökohtadele koosoleku- ning vestlusruumid. Tänaseks on kaugtöökohad avatud Haapsalus, Raplas, Viljandis ja Paides. Kaugtöökeskkondade võimalus annab riigiasutustele paindlikkuse ka värbamisel, st sobiv spetsialist saab tööle asuda just temale kõige sobivamas asukohas.

Riigimajad rajatakse üldjuhul endistesse maavalitsuse hoonetesse, millega antakse väärikatele ja vanadele hoonetele uus hingamine. Enamus endisi maavalitsuse hooneid on kogukonnas tuntud, armastatud ja kireva ajalooga hooned – seal on inimesi paari pandud, osad hooned on tegutsenud politseijaoskonnana ning teised hooned jällegi tegutsenud pangahoonena.

Viljandi riigimaja puhul näiteks, mis asub aadressil Vabaduse plats 2, on tegemist väärika hoonega, mis algselt ehitati Eesti Panga Viljandi osakonnaks ja sai valmis 1927. aastal, olles toona Viljandi moodsaim ja suurim ehitis. Teise maailmasõja ajal hoone põles ja seisis varemetes kuni hoone taastamiseni lihtsustatud kujul 1959. Viimane hoone kasutaja kuni 2017. aastani oli Viljandi Maavalitsus.

Teadlikult on valitud riigimajade asukohtadeks just vanad ja väärikad maavalituse hooned, kuna väga keeruline on väiksemates linnades väärikatele muinsuskaitselastele hoonetele leida teist kasutust. Seega riigimaja loomine on oluline ka kogukonnale ja linnapildile tervikuna. Hoonete renoveerimine aitab kaasa kvaliteetse töökeskkonna loomisel maakondadesse, mis omakorda motiveerib inimesi tööle kandideerima elukoha lähedal.

Fotogalerii uhiuuest Viljandi riigimajast. Fotode autor Kristiina Vasar.