Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Riigimajade täitmisega annab kokku hoida 14 miljonit

Riigimajade loomise mõte on rajada üle Eesti pooltühjalt seisvate hoonete asemel üks või paar täismaja. See annab kokkuhoiu halduskuludelt, investeeringutelt ning pinnaefektiivsuselt, mis võimaldab riigil vähendada avalike teenuste osutamiseks tehtavaid kulusid, kirjutab oma ülevaates Äripäeva erilehele Ehitusõigus ja kinnisvara Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Kärt Vabrit.

Riigi Kinnisvara töötajad käisid aasta jooksul läbi kõik neljateistkümnes Eesti maakonnas paiknevad riigiasutuste kasutuses olevad hooned, kaardistasid ära hoonete investeeringuvajadused ning otsisid ja leidsid võimalusi, kuidas erinevad riigiasutused ühise katuse alla viia.

"Projektis käsitletud riigiasutuste kasutuses olevate hoonete pinnakasutus on täna keskmiselt 25 m² büroopinda ühe riigitöötaja kohta. Riigimajad aitavad optimeerida riigile kuuluvat kinnisvarakasutust soovitud tasemeni ehk maksimaalselt 20 m² büroopinda ühe töötaja kohta. Uutes ehitatavates hoonetes on arvestatud veelgi vähemaga ehk maksimaalselt 15 m² büroopinda ühe töötaja kohta. Iga optimeeritud ruutmeeter tähendab riigile majandamiskulude ning investeeringute kokkuhoidu," selgitas Vabrit plaane.

Kärt Vabrit, Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor

Riigimajade projektis kaasatud ametite büroohoonetes on hetkel vakants 30%. Vakantsed pinnad tekitavad riigile kulu ca 1 mln eurot aastas. Juhul, kui rajatakse 100% üürnikega täidetud hooned ja mittevajalik vabanev vara realiseeritakse, on riigil kokkuhoid investeeringutelt ca 14 mln.

Piiratud ressursside tingimustes tuleb Vabriti sõnul leida kodanikele riigiteenuste osutamiseks nutikaid lahendusi, tagamaks samal ajal teenuste kättesaadavuse erinevates regioonides. Riigimaju luues mõeldakse kodaniku vajadustele ja mugavusele, sh juurdepääsule ja turvalisusele; arvestatakse riigiasutuste vahelise koostööga, sh erinevate protsesside koostoimimisega, väärindatakse kultuuriväärtuslikke hooneid ja linnaruumi tervikuna. "Tegeleme teenusedisainiga ehk sellega kuidas riigimajja jõuda ja kuidas kodaniku kogemust riigiga suhtlemisel väärtustada ning lihtsustada," ütles Vabrit.

"Riigimajade projektis kaasatud ametite büroohoonetes on hetkel vakants 30%. Vakantsed pinnad tekitavad riigile kulu ca 1 mln eurot aastas. Juhul, kui rajatakse 100% üürnikega täidetud hooned ja mittevajalik vabanev vara realiseeritakse, on riigil kokkuhoid investeeringutelt ca 14 mln. Riigimajade kogu investeerimisvajadus on kokku ca 30 mln eurot ja vabaneva mittevajaliku vara müügitulu on hinnatud 2,2 mln. Riigimajade projekti tasuvus on ca 10 aastat," kommenteeris Vabrit.

Maavalitsuste kadumisega vabanesid maakondades tema sõnul nende kasutuses olnud hooned, milledele tuli leida uus mõte. Kuigi riigi e-teenused on osa meie igapäevast, on tähtis, et olulised riigiteenused oleksid kättesaadavad ka näost-näkku igas maakonnas.

Esimese riigimaja sai Eesti Viljandis, mis avati tänavu märtsis.  Foto: Kristiina Vasar

Riigimajade loomise vajadusele andis praktilise tõuke valitsuse otsus viia pealinnast välja 1000 riigipalgalist töökohta. Selle tulemusena otsustas 2017. aastal valitsuskabinet riigimajade loomise kontseptsiooniga edasi minna ning pandi paika tegevus ning ajakava. 2018. aasta algul valmis riigimajade loomise kontseptsioon, kus oli juba välja toodud võimalikud tulevased riigimaja aadressid ning konkreetsed ettepanekud riigiasutustele.

Kärt Vabrit, Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor

Riigimajade loomise vajadusele andis praktilise tõuke valitsuse otsus viia pealinnast välja 1000 riigipalgalist töökohta. Esimese riigimaja sai Eesti Viljandis, mis avati 2019. aasta märtsis. Lähiaastatel on Viljandis plaanis renoveerida ka Viljandi riigimaja naaberhoone, mille valmimisel tekib Viljandisse riigikvartal. Kahe hoone valmimisel tagatakse kõik riigimaja poolt pakutavate teenuste kättesaadavus.

Esimese riigimaja sai Eesti Viljandis, mis avati 2019. aasta märtsis. Lähiaastatel on Viljandis plaanis renoveerida ka Viljandi riigimaja naaberhoone, mille valmimisel tekib Viljandisse riigikvartal. Kahe hoone valmimisel tagatakse kõik riigimaja poolt pakutavate teenuste kättesaadavus.

Riigi Kinnisvara eestvedamisel käivad täna projekteerimistööd veel Raplas, Jõgeval, Valgas ja Pärnus järgmiste riigimajade rajamiseks.

Kodanik ei pea ameteid otsides mööda linna seiklema

"Riigimajadega tahame jõuda punkti, kus kodanikku juhendatakse vajadusel riigimajas õige teenuse osutajani sõltumata teemast või tegevusvaldkonnast. Soovime võimalusel kaasata ka omavalitsuste teenused. Riigimajade eesmärk on riigiasutuste erinevad teenused kokku tuua ühte või paari valdkondlikku hoonesse, mis tähendab, et tulevikus puudub kodanikul vajadus mööda linna seigelda ning leida aega erinevate asutustega suhtlemiseks. Näitena võib tuua siinkohal Jõgeva, kus kuus erinevat riigiasutust kasutavad kuut erinevat hoonet," selgitas Vabrit.

Riigimajad loovad tema sõnul ka võimaluse kodanikel suhelda riigiasutustega, kellel selles piirkonnas esindust ei ole. Selleks kavandatakse videokonverentsi võimalustega vestlustoad, kus kodanikel on võimalik suhelda riigiasutusega, kes ise asuvad teises linnas.

Kaugtöökohad riigimajadesse

Riigimajade arendusprojekti on kaasatud üle 40 riigiasutuse, mittetulundusühingu ja sihtasutuse, kelle jaoks kaasajastatakse töökeskkond. Riigi Kinnisvara üheks suurimaks väljakutseks on tagada riigimajades erinevate riigiasutuste tööülesannetest tulenevad vajadused, kus oluline on leida lahendus, mis sobib ja toetab kõiki osapooli.

Riigimajad loovad ka soodsad võimalused riigiasutuste vahelise sünergia tekkimiseks - riigimaja ühendab erinevad riigiasutused, kes tegelevad kodaniku küsimustega erineva nurga alt (nt Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa). Ühine töökeskkond võimaldab kodaniku küsimusi lahendada terviklikult. Loodetavasti annab projekt tõuke riigiasutuste vahelise koostöö veel paremale tõhustamisele.

Kärt Vabrit  Foto: RKAS

Riigimajades jätkub kaugtöökohtade loomise pilootprojekt, kus igasse riigimajja luuakse kaugtöökeskkond, mida saavad kasutada riigiasutuste töötajad oma tavakontorist eemaloleku ajal. Kaugtöökeskkonnas on kõik tööks vajaminevad turvalised ühendused olemas, lisaks töökohtadele koosoleku- ning vestlusruumid. Tänaseks on kaugtöökohad avatud Haapsalus, Raplas, Viljandis ja Paides. Kaugtöökeskkondade võimalus annab riigiasutustele paindlikkuse ka värbamisel, st sobiv spetsialist saab tööle asuda just temale kõige sobivamas asukohas.

Säilivad väärika ajalooga hooned

Riigimajad rajatakse üldjuhul endistesse maavalitsuse hoonetesse, millega antakse väärikatele ja vanadele hoonetele uus hingamine. Enamus endisi maavalitsuse hooneid on kogukonnas tuntud, armastatud ja kireva ajalooga hooned – seal on inimesi paari pandud, osad hooned on tegutsenud politseijaoskonnana ning teised hooned jällegi tegutsenud pangahoonena.

Viljandi riigimaja puhul näiteks, mis asub aadressil Vabaduse plats 2, on tegemist väärika hoonega, mis algselt ehitati Eesti Panga Viljandi osakonnaks ja sai valmis 1927. aastal, olles toona Viljandi moodsaim ja suurim ehitis. Teise maailmasõja ajal hoone põles ja seisis varemetes kuni hoone taastamiseni lihtsustatud kujul 1959. Viimane hoone kasutaja kuni 2017. aastani oli Viljandi Maavalitsus.

Teadlikult on valitud riigimajade asukohtadeks just vanad ja väärikad maavalituse hooned, kuna väga keeruline on väiksemates linnades väärikatele muinsuskaitselastele hoonetele leida teist kasutust. Seega riigimaja loomine on oluline ka kogukonnale ja linnapildile tervikuna. Hoonete renoveerimine aitab kaasa kvaliteetse töökeskkonna loomisel maakondadesse, mis omakorda motiveerib inimesi tööle kandideerima elukoha lähedal.

Fotogalerii uhiuuest Viljandi riigimajast. Fotode autor Kristiina Vasar.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum