Kuula

Skype'i investor lammutab ehitusäri

"Ehitus efektiivistub 1% aastas. Telefonide puhul oleksime sellise tempoga endiselt kettaga telefonide juures," rääkis idufirmade festivalil Latitude59 Skype'i üks asutajaid taanlane Morten Lund.

Morten Lundi nimekaim investeering on Skype, millest teenitud suure tulu ta aga peagi kaotas.Foto: Ahto Sooaru

Morten Lund on asutanud ja kaasrahastanud üle 200 ettevõtte ning käinud korra ka põhjas ära: 2009. aastal kuulutati talle välja eraisiku pankrot, milleni viis tema ettevõtmine tasuta ajalehega Nyhedsavisen. "Tol hetkel arvasin, et see on miski, mida ma peaksin enda elus tegema. Ma kaotasin kõik ja see oli ääretult kasulik," rääkis Lund täna Latitude59 laval. Ta hakkas tegelema fintech'iga ning aasta ja mõne kuu pärast oli ta juba pankrotiseisust väljas.

"Mu lapsed ütlesid mulle, et see on suurepärane, et ma reisin pidevalt ja teen hullumeelseid asju, aga oleks aeg teha midagi, millel on eesmärk. Me vaatame kogu aeg tööstusi, kus on mingisugune takistus ja ilmselgelt on selline ka ehitus," rääkis ta. "Skandinaavias on ehituses olnud 1% efektiivsuse aastakasv viimased 20 aastat. Kui see oleks su telefon, oleks sel tänaseni numbri valimiseks ketas," võrdles Lund.

Morten Lundi märkimisväärseim investeering oli Skype. On räägitud, et ta pani sisse 50 000 dollarit ja teenis 50 miljonit dollarit, kui eBay ostis Skype'i 2005. aastal 2,6 miljardi dollari eest.
Peagi investeeris ta aga enamiku Skype'i müügiga teenitud rahast tasuta ajalehe ettevõtmisesse, mis lõppes isikliku pankrotiga.
Lundi esimene edulugu oli aga tema 1996. aastal sõpradega loodud veebikonsultatsiooni firma, millest sai üks Taani edukamaid agentuure, mis müüdi lõpuks reklaamihiiule Leo Burnettile 1999. aastal.

Lund mõtles alustada moodulmajadega ning kutsus kokku enda sõbrad reklaamindusest, võttis investeeringu Taani endiselt peaministrilt ja pani kokku meeskonna, kes tahtis teha head.

Moodulmajades ei ole aga midagi uut. Lund tõdes, et alustamiseks ongi vaja pooleldi head ideed. "On 8000 firmat, kes teevad samuti moodulkodusid. Tavaliselt on asi enesekindluses. Ma endiselt ei tea, kust see tuli, aga ma suudan ajada kokku inimesi, kes mulle järgnevad," rääkis ta.

Ta lõi firma Poshtel Popup, millega saab väidetavalt suured ideed kuudega ellu viia: nende nägemuse järgi võiks majutuskriisi korral panna linna püsti kuu ajaga, tühjast maatükist saab üleöö luksushotell. Moodulmajad on kavandatud taskukohaseks ning jätkusuutlikuks. Kontseptsiooni saab kohandada vastavalt soovile ning panna kokku ükskõik milliseid majutusi. Ehitamine põhineb ringehituse põhimõttel, kus kõiki osi saab uuesti kokku panna ja lahti võtta, kasutada uuesti ning ümber töödelda. Lundi sõnul on kõige olulisem see, et reisides ei jääks sinust maha jälge.

Poshtel Popupiga saab ööbida praegu Taanis Kopenhaagenis.Foto: kuvatõmmis

Selgus, et eraldatud piirkondades inimesi majutades on puudu ka kanalisatsioonisüsteemidest ning nii panid nad kanalisatsioonisüsteemid konteineritesse ja lõid sellega ettevõtte The Fifth Element.

"Millegi hea tegemise ja kasumlikkuse tagaajamise segamine on raske, aga inimesed seisavad peagi silmitsi faktiga, et ei ole planeeti B," tõdes Lund. Ta märkis, et nad tahtsid luua midagi süsinikuneutraalset ja võtta samas ette turismi 2.0. "Viimase 68 aastaga on rahvastik kasvanud 170%, aga turismis on olnud kasv 5500%. Me ei tea, kuidas sellega hakkama saada ja me peame juba kaitsma turiste teiste turistide eest," ütles Lund. "Turistid hävitavad palju ilusaid kohti maailmas. Me peaksime suutma lahkuda ilma sinna jälgi jätmata."

Morten Lund rõhutas, et kõige olulisem on, et meist ei jääks reisides jälge maha.Foto: Ahto Sooaru

Lund kirjeldas, kuidas nad hakkasid neli aastat tagasi käima mööda maailma ja otsima neid, kes hakkasid neile maad kokku ostma. Selle asemel, et anda sõpradele võimalus nende teenust müüa, lasid nad neil maksta 4000–5000 eurot frantsiisi eest, et vältida riskikapitali sissevõtmist.

"Riskikapital on parim asi, mis on juhtunud, aga enamik tüüpe, kellel on riskikapitali fond, ei ole väga arukad. Nad oskavad teha paberitööd ja panevad raha liikuma," ütles Lund ja tõdes, et muud kasu neist tihtipeale ei ole.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

SKYPE TECHNOLOGIES OÜ