• Jaga lugu:

    Skype'i investor lammutab ehitusäri

    "Ehitus efektiivistub 1% aastas. Telefonide puhul oleksime sellise tempoga endiselt kettaga telefonide juures," rääkis idufirmade festivalil Latitude59 Skype'i üks asutajaid taanlane Morten Lund.

    Morten Lundi nimekaim investeering on Skype, millest teenitud suure tulu ta aga peagi kaotas.Foto: Ahto Sooaru
    Morten Lund on asutanud ja kaasrahastanud üle 200 ettevõtte ning käinud korra ka põhjas ära: 2009. aastal kuulutati talle välja eraisiku pankrot, milleni viis tema ettevõtmine tasuta ajalehega Nyhedsavisen. "Tol hetkel arvasin, et see on miski, mida ma peaksin enda elus tegema. Ma kaotasin kõik ja see oli ääretult kasulik," rääkis Lund täna Latitude59 laval. Ta hakkas tegelema fintech'iga ning aasta ja mõne kuu pärast oli ta juba pankrotiseisust väljas.
    "Mu lapsed ütlesid mulle, et see on suurepärane, et ma reisin pidevalt ja teen hullumeelseid asju, aga oleks aeg teha midagi, millel on eesmärk. Me vaatame kogu aeg tööstusi, kus on mingisugune takistus ja ilmselgelt on selline ka ehitus," rääkis ta. "Skandinaavias on ehituses olnud 1% efektiivsuse aastakasv viimased 20 aastat. Kui see oleks su telefon, oleks sel tänaseni numbri valimiseks ketas," võrdles Lund.

    Morten Lundi märkimisväärseim investeering oli Skype. On räägitud, et ta pani sisse 50 000 dollarit ja teenis 50 miljonit dollarit, kui eBay ostis Skype'i 2005. aastal 2,6 miljardi dollari eest.

    Peagi investeeris ta aga enamiku Skype'i müügiga teenitud rahast tasuta ajalehe ettevõtmisesse, mis lõppes isikliku pankrotiga.

    Lundi esimene edulugu oli aga tema 1996. aastal sõpradega loodud veebikonsultatsiooni firma, millest sai üks Taani edukamaid agentuure, mis müüdi lõpuks reklaamihiiule Leo Burnettile 1999. aastal.

    Lund mõtles alustada moodulmajadega ning kutsus kokku enda sõbrad reklaamindusest, võttis investeeringu Taani endiselt peaministrilt ja pani kokku meeskonna, kes tahtis teha head.
    Moodulmajades ei ole aga midagi uut. Lund tõdes, et alustamiseks ongi vaja pooleldi head ideed. "On 8000 firmat, kes teevad samuti moodulkodusid. Tavaliselt on asi enesekindluses. Ma endiselt ei tea, kust see tuli, aga ma suudan ajada kokku inimesi, kes mulle järgnevad," rääkis ta.
    Ta lõi firma Poshtel Popup, millega saab väidetavalt suured ideed kuudega ellu viia: nende nägemuse järgi võiks majutuskriisi korral panna linna püsti kuu ajaga, tühjast maatükist saab üleöö luksushotell. Moodulmajad on kavandatud taskukohaseks ning jätkusuutlikuks. Kontseptsiooni saab kohandada vastavalt soovile ning panna kokku ükskõik milliseid majutusi. Ehitamine põhineb ringehituse põhimõttel, kus kõiki osi saab uuesti kokku panna ja lahti võtta, kasutada uuesti ning ümber töödelda. Lundi sõnul on kõige olulisem see, et reisides ei jääks sinust maha jälge.
    Poshtel Popupiga saab ööbida praegu Taanis Kopenhaagenis.Foto: kuvatõmmis
    Selgus, et eraldatud piirkondades inimesi majutades on puudu ka kanalisatsioonisüsteemidest ning nii panid nad kanalisatsioonisüsteemid konteineritesse ja lõid sellega ettevõtte The Fifth Element.
    "Millegi hea tegemise ja kasumlikkuse tagaajamise segamine on raske, aga inimesed seisavad peagi silmitsi faktiga, et ei ole planeeti B," tõdes Lund. Ta märkis, et nad tahtsid luua midagi süsinikuneutraalset ja võtta samas ette turismi 2.0. "Viimase 68 aastaga on rahvastik kasvanud 170%, aga turismis on olnud kasv 5500%. Me ei tea, kuidas sellega hakkama saada ja me peame juba kaitsma turiste teiste turistide eest," ütles Lund. "Turistid hävitavad palju ilusaid kohti maailmas. Me peaksime suutma lahkuda ilma sinna jälgi jätmata."
    Morten Lund rõhutas, et kõige olulisem on, et meist ei jääks reisides jälge maha.Foto: Ahto Sooaru
    Lund kirjeldas, kuidas nad hakkasid neli aastat tagasi käima mööda maailma ja otsima neid, kes hakkasid neile maad kokku ostma. Selle asemel, et anda sõpradele võimalus nende teenust müüa, lasid nad neil maksta 4000–5000 eurot frantsiisi eest, et vältida riskikapitali sissevõtmist.
    "Riskikapital on parim asi, mis on juhtunud, aga enamik tüüpe, kellel on riskikapitali fond, ei ole väga arukad. Nad oskavad teha paberitööd ja panevad raha liikuma," ütles Lund ja tõdes, et muud kasu neist tihtipeale ei ole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.