Keskmine palk kerkis kõvasti

Palk kasvas pea kõigis sektorites.  Foto: Raul Mee

Avaliku sektori palgatõusu ja miinimumpalga kasvu toel kiirelt ülesse rühkivate tööjõukulude trendi pidurdumist see aasta näha ei ole.

Statistikaameti andmetel tõusis esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 7,9%. Ka ülejäänud aasta kohta ennustab Swedbank tänavu 7protsendilist tõusu.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot

“Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu alampalga tõus. 2019. aastal tõsteti nii miinimumpalka kui pensione 8%,” rääkis Swedbanki analüütik Liis Elmik.

Elmik tõi välja, et palgad tõusevad kiiresti kõikidel palgatasemetel, sellal ka kui viimastel aastatel on palgad kasvanud kiiremini just palgaskaala alumises otsas. “Selle tõttu on palgaerinevused Eestis aastate jooksul vähenenud. Erandiks oli eelmine aasta, mil madalamate brutopalkade kasvutempo aeglustus tulumaksureformi tõttu. Sellel aastal on madalamate palkade kasv aga taastunud,” märkis ta.

Avalikus sektoris kiirem kasv

Eile avalikuks tulnud kärped riigieelarve tuleva aasta kulude poolel ilmselgelt tänavustes numbrites ei kajastu. Palgad avalikus sektoris on Eesti Panga analüütiku Orsolya Soosaare sõnul erasektorist kiiremini kasvanud juba 2017. aastast saadik.

“See suurendab ka erasektori töötajate palgakasvu ootusi. Selleks, et ettevõtted saaksid kehvema nõudlusega kohaneda ega peaks töötajate arvu vähendama, peaks palgakasv edaspidi tõenäoliselt hoopis aeglustuma,” ütles Soosaar.

Peale avaliku sektori kiire palgatõusu hoogustab palgakasvu tänavu Soosaare sõnul veel mitu tegurit, näiteks kiirenes miinimumpalga tõus 6,4 protsendilt 8 protsendini.

“Järjest rohkemate töötajate palgad jäävad vahemikku, kus palgatõusu korral maksuvaba miinimum väheneb. Enamike väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate palk on seotud Eesti keskmise palgaga eelneval aastal ja seegi tõstab keskmist brutopalka,” loetles ta.

Kiire palgakasv survestab eelkõige eksportööre

Liis Elmik ütles, et esimese kvartali majanduskasv oli ilmselt veel üsna tugev. “Eksport, tööstus ja jaemüük näitasid soliidset kasvu. Vaid ehituse panus majanduskasvu oli ilmselt varasemast väiksem,” märkis ta.

Aasta teisel poolel peaks aga ülemaailmse majanduskliima jahenemine ka Eestisse jõudma. Kas see mõjutab ka palga kasvutempot, saame näha ilmselt järgmisel aastal.

Kiire palgakasv survestab Elmiku sõnul eelkõige eksportööre, kes peavad välisturgudel teiste ettevõtetega konkureerima, kus tööjõukulud nii kiiresti kasvanud ei ole kui Eestis.

“Eesti eksportivate ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele on eelmise aasta teisest poolest alates kehvemaks muutunud,” hoiatas ta.

Osalise tööajaga inimeste arv kasvab

Rahandusministeerium märkis palgastatistika kommentaaris, et täistööajale taandatud hõive aastatagusega võrreldes ei muutunud. See tähendab, et üha rohkem on inimesi, kes eelistavad töötada osakoormusega. Tööjõupuudus hoiab palgatõususurveid tugevana ka lähitulevikus.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste märkis, et käesoleval aastal suurendab kasvab töötajate keskmine tulumaksukoormus, kuna üha rohkem on inimesi, kelle kasutada olev maksuvaba tulu langeb palgatõusu tõttu.

Ehitus, tervishoid ja haridus

Suurematest tegevusaladest kasvasid palgad keskmisest kiiremini ehituses, tervishoius ja hariduses. “Ehituse olukord on viimasel paaril aastal olnud väga hea ning see on väljendunud ka ehitustöötajate palgakasvus, kuid esimeses kvartalis toimunud ehitusmahtude kasvu järsk pidurdumine näitab, et olukord ehitusturul võib kiiresti pöörduda,” kommenteeris Lõhmuste.

Hariduse ja tervishoiu töötajate palgakasvu taga on valitsuse otsus tõsta nende palku ennaktempos. Palga kasv oli kiire ka jae- ja hulgikaubanduses, kuid sellel tegevusalal levib üha rohkem osaajaga töötamine ning kokkuvõttes on palgakulude kasv seal majanduse keskmisest madalam, lisas ta.

Statistikaamet märkis, et kõrgeimat keskmist palka saab endiselt finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Aastatagusega võrreldes langes keskmine palk kolmel tegevusalal: põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Käärid maakondade vahel ligi 500 eurot

Maakonniti oli tänavu I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1325 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (950 eurot), Jõgeva (978 eurot) ja Valga (996 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli I kvartalis 1798 eurot ja tunnis 11,6 eurot. 2018. aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.

Esimeses kvartalis oli pealt 600 000 palgasaaja

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 1012 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2,2 miljardit eurot ja väljamakse tehti 616 211 inimesele.

Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga suurenes mediaan 79 euro võrra ehk 933 eurolt 1012 euroni, eelmise aasta esimeses kvartalis tehti väljamakseid 601 518 inimesele summas 1,98 miljardit eurot ehk ligi 222 miljonit eurot vähem.

Maakondade võrdluses oli 2019. aasta esimeses kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1139 eurot ja 809 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Hetkel kuum