Liis Amor • 29 mai 2019

Trahv sada eurot päevas ja avaldus politseisse ehk üürikorteri piinad

Võtmed kätte  Foto: Erik Prozes

Korteriomanikul on palju võimu üürniku üle, näiteks õigus isegi põhjalikuks taustakontrolliks - kui korteriomanik tahab üürniku pangakonto väljavõtet näha, tuleb näidata.

Avaliku info kontrollimist võib üürile andjalt eeldada, ütlesid Triniti advokaadid Eli Täpp ja Anna Liiv Äripäeva raadiosaates „Triniti eetris“, kuid karistusregistrist üürniku kohta info otsimine läheks üle piiri ja tema isikuandmete töötlemine riivaks üürniku õigusi.

Omanik ei tohi mõjuva põhjuseta üüripinnale siseneda

Aga mida teha, kui omanik tahab üüripinda liiga tihti kontrollida? „Kui korter on juba üürnikule antud, on see tema kodu. Meil on kodu puutumatus ja kui üürnikuga probleeme ei ole, siis üürnik võiks öelda üürile andjale, et sina siia sisse ei tule. Selleks peaks olema mingi mõjuv põhjus, miks on vaja üüripinda kontrollida, näiteks kui üür maksmata jäetakse või naabrid kaebavad,“ selgitas Liiv.

Kui omanik peaks oma võtmetega ootamatult üüripinnale sisenema, võib teha avalduse politseisse.

Ka üürnik võiks üürile andja tausta kontrollida, enne kui sisse kolib. Selleks on kinnisturaamat, kust saab infot, kas selle kinnistu kohta on näiteks kohtulikku hüpoteeki või kohtutäituri keelumärget. Probleemsed üürileandjad saab tuvastada ka Riigi Teatajast.

Üürilepingusse kirja kinnisasja seisukord

Üürile andjal on õigus üürileping üles öelda kolme kuu jooksul, kui tal on seda endal kasutada vaja, kuid sellist ülesütlemise õigust on võimalik välistada, kui kanda kinnistusraamatusse märge selle kohta, et üürileping on sõlmitud. Seda võiks kaaluda tähtajaliste üürilepingute puhul, kui üürnikul on huvi terve lepinguperioodi kindlasti üüripinda kasutada ja näiteks üürilepingu varasema lõppemisega kaasneb suur fataalne tagajärg või oluline kahju. Äripindade puhul, kus on ankurüürnikud, on selle märke tegemine väga tavapärane.

Tähtajatu lepingu puhul on seaduse järgi üürnikul õigus lepingu lõpetamisest ette teatada kolm kuud. Tähtajaliste lepingute puhul ei ole etteteatamise tähtaega seaduses ette nähtud, aga poolte kokkuleppel on kõik võimalik.

Lepingus sisalduvate kõrvalkulude osas tuleb silmas pidada seda, et ühistu remondifond ja reservfond on üürile andja kanda.

Loomulik kulumine vs. hooletu ümberkäimine

Üürilepingus peaks olema fikseeritud kinnisasja seisukord, k.a. mööbel, mida võib eelnevalt pildistada. Seda sellepärast, et see, millises seisus eluruum üle antakse, sellisena on üürnikul ka kohustus seda hoida.

Aga millised kulud tuleb kanda nii üürile võtjal kui andjal, kui miski lepingu perioodil vajab remonti?

„Kui üüripinnal pole midagi üürniku poolt otseselt lõhutud, siis on see loomulik kulumine ja selle remondikulu kannab üürile andja. Kui aga üüriline on olnud ise hooletu, on mõistlik remondikulu tagatisrahast kinni pidada,“ märkis Liiv.

Tavapärane eluruumi üürileping sätestab, et makstakse jooksva kuu üür pluss ühe kuu üüri ulatuses tagatisraha ning praktika näitab, et ühe kuu üüriga on võrdne ka makstav maakleritasu.

Trahv sada eurot päevas

„Endiselt on aktuaalne teema ka puuküürnikud, keda aga omanik ise välja tõstma minna ei tohi, sest väga kiuslik üürnik võib teid hoopis ise politseisse anda,“ hoiatas Täpp. Välja tõsta võib tema sõnul ainult kohtutäitur kohtulahendi alusel.

Üürile andjal tasub juba ette mõelda, kuidas ta tülikast üürnikust lahti saaks ning siinkohal on pääseteeks panna lepingusse sisse väga suured leppetrahvid. „Ma olen näinud ka lepingut, kus trahv on 100 eurot päevas,“ ütles Liiv.

Üüri võib tõsta tähtajatu lepingu puhul iga kuue kuu tagant.

„Tähtajalise üürilepingu puhul tuleb jälgida, millal tähtaeg läbi saab, sest on olnud juhus, kus üürile andja äkki avastas, et tähtaeg sai läbi, soovis seda pinda ise kasutada ning palus üürnikul kahe nädala pärast välja kolida. Kui viimane polnud nõus, öeldes, et tal on õigus olla siin veel kolm kuud, otsustas omanik kasutada seadusest tulenevat tähtajatu lepingu õigust suurendada üüri. Nii otsustas ta tõsta üüri kahekordseks. Ja see vaene üürnik, mis tal üle jäi – koliski kahe nädala pärast välja,“ tõi Liiv markantse näite.

Kui üürnik ei maksa õigeks ajaks üüri, on üheks võimaluseks nõuda see välja kohtu kaudu, teine võimalus on üürileping üles öelda. Üürile andjal on ka pandiõigus asjadele, mis üüripinnal on, kuid kui eluruumi puhul isiklikud asjad pandiõiguse alla ei lähe, näiteks riided ja voodi, siis äripindade puhul läheb sisuliselt kõik, selgitas Liiv.

Endiselt on väga levinud see, et üüritakse nii-öelda „mustalt“ sularahas ja ei deklareerita üüritulu, millest aga lahkhelide korral võib maksuamet teada saada, kui üürnik kaebama hakkab, hoiatas Liiv.

Äripinna puhul soovitatakse teha investeering õigusabisse ja lasta üürileping maakleril või juristil üle vaadata, sest hästi koostatud leping aitab tulevikus väga palju jamasid ära hoida.

Kuula saadet siit:

Hetkel kuum