Tööandjad liigutavad ajusid: töökohad lähevad riigist välja

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 13. juuni 2019 kell 15:38
Kuula
Tööandjad liigutavad ajusid: töökohad lähevad riigist välja
Mart Helme ütles, et tööandjad peavad ajusid liigutama ja mõtlema, kuidas hakkama saada, kui võõrtööjõudu nii lihtsalt kasutada ei saa.Foto: LIIS TREIMANN
Sisserände töögrupi laiali saatnud siseminister Mart Helme võtab välistööjõuga kaasnevate probleemide lahendamise enda kätte ning välistööjõudu hädasti vajavatel tööandjatel soovitab ta töökäte leidmiseks ajusid liigutada. Tööandja Jaan Pillesaare sõnul nad liigutavadki: töökohad on viidud riigist välja.
"Ega see, kui mingid ehitusfirmad ütlevad, et neil on vaja tuhandeid töötajaid kuskile ehitusele, ei tähenda seda, et Eestist peab saama nende kasumi teenimise huvides väike Venemaa," ütles Mart Helme.
Helmel on uus plaan
Mart Helme sõnul on ta palunud välja selgitada, kui palju ning kustkohast tulevatele sisserändajatele antakse välja ajutisi ja alalisi töö- ja elamislubasid ning kas need elanikud on Eestis ka kinnisvara muretsenud ning kuivõrd suures ulatuses kuritarvitavad näiteks Ukrainast tulnud töötajad viisavabadust. Praegune välistööjõu kvoot jääb Helme sõnul paika.
"Kuskil septembri teiseks pooleks me saame juba suurema pildi ette ja siit saame hakata astuma neid samme, et see asi kontrolli alla võtta: et Eesti riigile laekuksid maksud, et Eesti riigis ei kuritarvitataks viisavabadust ja et Eesti riigis ei oleks ajutiste elamislubade ja töölubade alusel inimesi, kes tegelikult on siin alalised elanikud ja alalised töötajad," sõnas Helme.
"No esiteks on tarvis ajusid liigutama hakata ja ega me ei saa mingi odava tööjõuga oma majandust edendada,“ ütles Helme selle kohta, mis saab ettevõtetest, kellel on hädasti välismaalt tööjõudu juurde vaja. Eesti Panga hinnangul oli välistööjõu panus Eesti mullusesse majanduskasvu kuni 1,3 protsenti, see tähendab, et tänu välistööjõule tuli priske kolmandik 3,9protsendisest kogukasvust, arvestamata renditööjõuga.
Praegune seis on riigile kahjulik
Teenusmajanduse koja juhatuse esimees ning IT-ettevõtte Helmes juht Jaan Pillesaar ütles, et tööandjad liigutavadki ajusid. Nii on ka Helmes viinud töökohti Eestist välja. "Tööjõuprobleemiga Helmeses oleme me hästi lihtsasti hakkama saanud: meil on rohkem töökohti Eestist väljas, kui on Eestis. Igaüks võib ise välja mõelda, kas see on Eestile kasulik või mitte,“ ütles Pillesaar vastuseks Helme öeldule. "Siis jääb lihtsalt Eesti Vabariik maksudest ilma, ega siin muud. Ettevõtjal ei ole see probleem, ettevõtja leiab alati lahenduse ja see lahendus ei pruugi kahjuks olla vabariigile kasulik.“
Pillesaar tõdes, et töökohad viivad välismaale ka meie kõrged tööjõumaksud. "Tööjõu maksukoormus on Eestis väga kõrge, seetõttu on palgad Eestis madalad. Tegelikult võiks valitsus tegeleda nende küsimustega, miks on Eesti palgad madalad. See on palju olulisem küsimus.“
Ilma Eestisse välistööjõu toomiseta Pillesaare sõnul me edukad olla ei saa. "Eesti saab olla edukas siis, kui me toome siia mujalt maailmast sisse inimesed, kes oskavad teha asju, mida me ise ei oska. Eesti on nii väike, et siin kõiki maailma teadmisi kindlasti ei ole, kaugeltki mitte. Kui me tahame, et riik oleks jõukas, peab meil olema siin sedasorti tööjõudu, kes oskab maailmaturul asju teha. Ja neid meil siin endal ei ole, nad tuleb paraku siia kuidagi sisse tuua. Valimatu piiride sulgemine on kindlasti väga kehv otsus majanduslikult. Ma loodan, et seda nad ei tee.“
Mart Helme on aga mures nende siin töötavate välismaalaste pärast, kes liiguvad eri riikide vahel ja on tegelikult sisuliselt juba alalised elanikud. "Aga ühel päeval seesama odav tööjõud siin enam rakendust ei leia. Kas me oleme ka valmis tegelema kõigi nende sotsiaalsete ja demograafiliste probleemidega, mis siis tekivad?“ ütles Helme. Tema sõnul on seetõttu väga lühinägelik küsida, mida peavad tegema need ettevõtjad, kellel töökäsi ei ole. "Esiteks peavad nad ajusid liigutama ja teiseks seadusi täitma. Meil on väga paljudes sektorites tegemist ümbrikupalkade ja musta tööjõuga, seda ju teavad kõik. Nüüd ongi küsimus, kuidas riik selle kontrolli alla võtab.“
Helme kinnitas, et praegust välistööjõu kvooti valitsus ei muuda. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu piires on tööjõu vaba liikumine ning meil on ka hulk kategooriaid, mis on kvoodi alt vabastatud. "Eriti kui meil armastatakse rääkida, kuidas kuskilt ei ole võtta IT-spetsialiste, see on täiesti vale. IT-spetsialistid on kõik kvoodi alt vabastatud, nad võivad Eestisse tulla tööle, kui nad näitavad ära, et neil on siin töökoht ja nad vastavad kõigile nendele seaduses ettenähtud tingimustele, siis mingisuguseid piiranguid ei ole. Nii et rääkida, justnagu IT-inimesed oleksid need, kes kvoodi umbe ajavad, ei vasta tõele. Kvoodi ajavad ikkagi umbe teised kategooriad.“
Renditööjõus tuleb Helme sõnul jõuda seadusaktide ja kokkulepeteni Leedu ja Poolaga, et maksud laekuksid ikka Eestisse. Kas aga renditööjõu maksude Eestisse saamise pärast ei tuleks kvooti tõsta, et need töötajad saaksid ilma teiste riikide vahendajateta siin legaalselt töötada? „See tähendaks seda, et meil väljuks asi täiesti kontrolli alt, ja mina ei usu millegipärast, et ka teie tahate ühel päeval elada venekeelses Eestis.“
Üks küsimus: mis saab nendest huvigruppidest, keda senises sisserändajate töögrupis ära kuulati?
Vastab siseminister Mart Helme:
Põhimõtteliselt nende seisukohad on ju fikseeritud, need on ju teada. Nad on neid ka avalikult ajakirjanduse vahendusel edastanud. Ega see, kui mingid ehitusfirmad ütlevad, et neil on vaja tuhandeid töötajaid kuskile ehitusele, ei tähenda seda, et Eestist peab saama nende kasumi teenimise huvides väike Venemaa. Nii ei saa neid asju võtta, siin on tarvis leida tasakaalupunkt nende tööjõuvajaduse ja Eesti riigi julgeoleku ja Eesti kui rahvuskodu säilitamise vahel. Need ei ole kerged otsused, need ei ole väga kergesti suunatavad ja kontrollitavad protsessid. Aga kui me lihtsalt käed rüppe laseme, ütleme, et las igaüks, kes tahab, tuleb siia, siis me oleme varsti väike Venemaa. Ma tuletan kõikidele meelde, et meie lähinaabruses on umbes 200 miljonit vene keele kõnelejat, meid, eestlasi on Eestis ainult 900 000. Mõtleme nüüd ise edasi.
Kes kuulusid sisserände töögruppi?
Riigikantselei, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, tööinspektsioon
Eesti Aiandusliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa
Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, FinanceEstonia MTÜ
Integratsiooni Sihtasutus, Mainor AS, SA Archimedes
Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Teenusmajanduse Koda
Helme otsus lõi sisserände töörühma ootamatult
Siseminister Mart Helme saatis sisserände töörühma laiali ilma nendega kohtumata. Rühma liikmetele tuli otsus üllatusena.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhi Toomas Orutari jaoks oli tänane teade ootamatu. Helme viitas käskkirjas, et rühm ei jõudnud konsensusele, kuid Orutari sõnul ei olnud raske jõuda konsensuseni mitte töörühma teiste liikmetega, vaid hoopis valitsusega.
"Viidati julgeolekuriskidele jne. Aga kui võõrtööjõudu nagunii tuuakse teiste kanalite kaudu sisse, siis millest me räägime," ütles ta. Tema sõnul oli töörühmal raske juba eelmise valitsuse ajal, aga uue siseministriga ei olnud töörühm Orutari sõnul veel kohtunudki. Ta märkis, et ELEA juhatus arutas just päev varem, et nad soovivad kindlasti uue ministriga kohtuda ja välistööjõu teemasid arutada.
Sisserände töögrupp pidi otsused esitama 30. juuniks. Orutari hinnangul ei oleks sellega raskusi olnud, kuna nad on nende kallal pingsalt töötanud nii talvel kui ka kevadel. "Kindlasti nii nagu oluliste teemadega, kui on vajadus, siis me seda lihtsalt põõsasse ei viska."
Tahaks raha Eestisse jätta
Orutari sõnul tahtsid nad, et nende sektor saaks kasutada võõrtööjõudu sisserändekvoodiväliselt, nagu on lubatud mõnele teisele sektorile. Orutari sõnul on paljud nende ühingu liikmed küsinud, miks logistikasektorile liiga tehakse. "Ega eelmine valitsus ju ka ei soodustanud logistikasektorile seda. Meil oli eile just ELEA juhatuse koosolek, kus me uuesti võtsime päevakorda, et me hakkame kokku kutsuma seda ümarlauda. See uudis lõi praegu allapoole vööd. Nüüd me peame seisukoha kujundama," ütles Orutar.
"Mis seal salata, väga paljud, kaasa arvatud logistikaettevõtted, kasutavad renditööjõuna nii ukrainlasi kui ka teisi odavamatest riikidest tulnud töötajaid. Meie mure on just see, et me sooviksime need maksud ju Eestisse kõik jätta, mitte mingile Poola rendiettevõttele."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Mart Helme
- Jaan Pillesaar
Hetkel kuum