Nädala lood: Swedbanki patuoinad ja riskivabalt 20 protsenti aastas

Dagens Industris avaldatud artikkel paljastas Swedbanki Eesti rahapesu üksikasju, tõi näiteid kahtlastest klientidest, vene rikkurite kaitsmisest ning pani selge vastutuse siinsetele juhtidele Priit Perensile ja Robert Kitile. Ühtlasi vihjati, et halvad kliendid tulid kaasa Hansapanga ostmisega.

Robert Kitt ütles Äripäevale, et pole Dagensis avaldatuga kursis. "Esimest korda kuulen, et midagi sellist on ilmutatud. Ei oska mitte midagi öelda selle kohta. Olen Swedbankiga kokku leppinud, et üldiselt peaks neid asju pank kommenteerima," sõnas ta.

Priit Perens aga palus küsimused saata kirjalikult. Pärast kirja saamist vastas Perens, et "ei saa uurimisse puutuvat kahjuks kommenteerida", viidates Eesti ja Rootsi finantsinspektsioonide käimasolevale uurimisele.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Swedbanki rahapesuasjas veereb süü Eesti juhtide kaela".

Kõik lihtne on tihtipeale geniaalne – just nii leiab indeksifondide isa John C. Bogle. Ja tal on õigus, ka Eestis on igaühel võimalus lihtsa vaevaga kindlustada endale 20protsendiline aastatootlus ja võimendada seeläbi oma investeeringuid.

Ja sellele lisandub veel börsiindeksite keskmine. Nii uskumatuna, kui see ka ei kõlaks, garanteerib õigesti talitades need numbrid investorile Eesti riik.

Kuidas see võimalik on, saab lugeda artiklist "Riskivabalt 20 protsenti aastas".

Õhtul Põhja-Tallinnas Paljassaarel kõndides tulevad vastu räsitud väljanägemisega autod ja musta dressi rõivastatud suurte spordikottidega mehed. Enne viimast kriisi lubatud Paljassaare Manhattanist pole kippu ega kõppu.

Suurejooneline kinnisvaraarendus on takerdunud Tallinna linna venitamisse ning kinnisvaraomanike vastuseisudesse, kus miljonär on vastamisi miljonäriga.

Paljudel praegustel maaomanikel on võimsad visioonid: Paljassaarde tuleb nii-öelda uus Õismäe, äri- ja elamupinnad ligi 50 000 elanikule – seda on rohkem kui terves Pärnu linnas. Arendust on ette nähtud 1,2 miljoni ruutmeetri jagu. Kui kopp praeguseid hindu arvestades maasse löödaks, kerkiks piirkonda enam kui miljardi euro väärtuses kinnisvara.

Nende mõtet teostamise ees on aga takistus: erimeelsused naabritega. Eraomand on püha ja puutumatu, kinnitavad kõik, kui omavaheliste vastuolude kohta täpsemalt aru pärida, aga selge on, et kui kõrval keegi suurt ja lärmakat tööstust teeb, on raske luksuslikku merevaatega korterit kalli hinnaga müüa.

Pikemalt saab lugeda artiklist "Miljonär miljonäri vastu: hiidarendus laseb end oodata".

Uuest aastast võivad vanadekodude kohatasud kerkida kuni 300 euro võrra ja mõne ajaga suletakse ligi kolmandik vanadekodudest, prognoosivad hooldekodude esindajad.

„Tulemas on sotsiaalkatastroof,“ leidis aktsiaseltsi Lõuna-Eesti hooldekeskuse omanik ja Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidu juhatuse liige Vambola Sipelgas.

Tema sõnul tähendavad uuest aastast kehtima hakkavad nõuded, et suur osa senistest hooldajatest kaotab töökoha ja abi vajavaid vanureid pole kuhugile paigutada. Edaspidi peab teenust vahetult osutaval hooldustöötajal olema hooldustöötaja kutse või ta peab olema läbinud kutseõppe tasemeõppe õppekava või täienduskoolituse.

Ministeerium näeb asja teisiti. Kuidas täpsemalt, saab lugeda artiklist "Uus seadus ähvardab tuua sotsiaalse katastroofi".

Neli kuud ametis olnud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on jõudnud "katseajal" palju korda saata. "Alustame ühe projektiga, lähme lõpuni. Alustame teise projektiga, lähme lõpuni," ütleb Mihhail Kõlvart.

Ütlematagi on selge, et Mihhail Kõlvart on otsustes kiire ja jõuline, kuid rohkemat on tugeva enesekontrolliga Kõlvarti kohta raske tabada. Alustuseks aga aitab Mihhail Kõlvartit ja tema linnajuhtimist iseloomustada võrdlus eelmise linnapea Taavi Aasaga. Selles, et need kaks meest on juhtidena erinevad, ei kahtle Äripäevaga vestelnud poliitikutest ja Kõlvartiga kokku puutunud inimestest keegi.

Kõlvartit tundvate inimeste iseloomustusi Tallinna linnapeale saab lugeda artiklist "Külm ja kontrolliv. Siiras ja aupaklik".