Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Tehnikaülikool on üle kümne aasta analüüsinud koostöös KredExiga Eesti elamufondi seisukorda. Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna eksperdid Anti Hamburg ja Targo Kalamees annavad ülevaate uuringutest, kuidas korterelamute energiatõhusamaks renoveerimisel ehitusprojektis püstitatud eesmärke ka reaalsuses täita, kirjutab 17. oktoobril Äripäeva tellijatele ilmunud Korteriühistute erileht.
Inimeste tervisest lähtuvalt on olemasoleva enam kui 40aastase elamufondi tervikrenoveerimine möödapääsmatult vajalik.
Foto: TTÜ
Ilmselt enamikule Eesti elanikele seostub nõukogudeaegne kortermaja veel siiani kas hallides toonides viiekorruselise paneelmajaga või tellistest neljakorruselise hruštšovkaga mõnes maa- või magalapiirkonnas.
„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.