Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Tehnikaülikool on üle kümne aasta analüüsinud koostöös KredExiga Eesti elamufondi seisukorda. Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna eksperdid Anti Hamburg ja Targo Kalamees annavad ülevaate uuringutest, kuidas korterelamute energiatõhusamaks renoveerimisel ehitusprojektis püstitatud eesmärke ka reaalsuses täita, kirjutab 17. oktoobril Äripäeva tellijatele ilmunud Korteriühistute erileht.
Inimeste tervisest lähtuvalt on olemasoleva enam kui 40aastase elamufondi tervikrenoveerimine möödapääsmatult vajalik.
Foto: TTÜ
Ilmselt enamikule Eesti elanikele seostub nõukogudeaegne kortermaja veel siiani kas hallides toonides viiekorruselise paneelmajaga või tellistest neljakorruselise hruštšovkaga mõnes maa- või magalapiirkonnas.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.