Firmamatjate turule ilmusid uued fantoomid

„Tore, kui variisikud järjest vastutusele võetakse, aga juba on turule tekkinud pisut teistsugused fantoomid," ütles võlausaldajate liidu juht Marie Rosin. „Varem teadsime, et tegu on variisikuga, kui nendega oli seotud palju võlgades ettevõtteid. Neid oli väga lihtne tuvastada ja veelgi lihtsam vastutusele võtta.“ Nüüd on see aga muutunud.

Rosina kirjeldusel ei ole variisikutel enam sadu seotud ettevõtteid. Nüüd on juhatuse liikmetel ainult mõni firma, kuid ka see tekitab küsimusi. „Miks astub ettevõtja võlgades ettevõtte juhatusse ja miks lõpetab ta äritegevuse? Miks ta ignoreerib võlausaldajaid? Kui sellise ettevõtja eesmärk ei ole ettevõtte päästmine, siis mis on tema eesmärk?“ küsis Rosin.

Uut tüüpi firmamatjaid on sama palju või rohkemgi, usub Rosin, kuid rõhutab, et tegelik probleem on ettevõtjate endi kehv mentaliteet. „Likvideerija ei ole pahatahtlik. Tema töö on tegeleda niinimetatud koristustöödega. Pahatahtlik on see ettevõtja, kes vastutustundetult endast rämpsu maha jätab. Piltlikult öeldes viskab selle võlausaldajatele vastu nägemist,“ lisas Rosin.

Likvideerimine on tõepoolest lubatud. Probleem tekib siis, kui raskustes firma üle võtnud uus juhatuse liige jätab ettevõtte seisma, et see pooleteise aasta pärast aastaaruannete esitamata jätmise tõttu kustuks. Selle aja jooksul loodab ta, et ei ilmu välja ühtegi agarat võlausaldajat, kes asja keeruliseks ajaks. Näiteks nõuaks raamatupidamisdokumente. “Suure tõenäosusega on see omamoodi äriloogika. Midagi tagasi saada on nii perspektiivitu, et võlausaldaja loobub ja kannab nõude maha,” lausus riigiprokurör Sigrid Nurm.

Aastatel 2016–2018 oli Eesti ettevõtetel võlgu 33,2 miljonit eurot, nendest 40% riigile. Sama aja jooksul lõppes 55% pankrotimenetlustest raugemisega.

Viimastel aastatel on turult välja lükatud mitu firmade matjat, nendele kõigile on saatuslikuks saanud raamatupidamiskorra rikkumine. Näiteks on turult lahkunud Hillar Talts, Rein Loss ja Kalev Sakjas.

Viimane turult välja puksitu oli sel aastal oktoobris Raivo Palmiste. Kui teised enne Palmistet pääsesid rahalise karistuse ja ärikeeluga, siis Palmiste sai reaalse vanglakaristuse. Selles mängisid rolli ka tema teised rikkumised.

“Me ei varja, et see on meie lõplik eesmärk – et saaksime ettevõtete kollektsioneerijad turult kõrvaldada ärikeeluga,” ütles riigiprokurör Sigrid Nurm. “Loodan, et need lahendid on andnud konkreetse sõnumi riigilt. Tegemist ei ole aktsepteeritava teenusepakkumisega.”

Turule jäänud tegijad on aga muutunud leidlikuks. Likvideerijad ei tee enam vigu, mis on nende konkurendid kohtu ette viinud ja kus nad on ka süüdi jäänud.

“Paljud likvidaatorid, olles ise Eesti kodanikud, alaliselt siin ei viibi. Niimoodi tekivad menetlustesse postitšekid raamatupidamise saatmise kohta Euroopast riikidesse, kus postiteenus on nii kehval tasemel, et asjad võivadki kaduda,” rääkis Nurm. Jutt on näiteks Indiast ja Egiptusest.

Ka politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur kirjeldas, kuidas üritatakse probleemidest pääseda.

“Üks inimene ütles, et raamatupidamine kadus Aasia riigis tsunami tõttu.” Või siis väitis üks likvideerija, et pani dokumendid hoiule garaaži, kuid ujutas need kogemata üle. Alles jäid valged paberilehed, kust polnud võimalik midagi välja lugeda.

Varem oligi variisikuid lihtsam vastutusele võtta, leiab Rosin, sest kehtis üks tingimus – nad rikkusid raamatupidamise hoolsuskohustust. „Mitte ühel või kahel juhul, vaid massiliselt kõigis endaga seotud ettevõtetes.“ Samas tõdes Rosin, et raamatupidamiskohustust rikuti ilmselt juba enne uut, likvideerimise eesmärgil etteotsa pandud juhti. „Ennekõike tegid seda just ettevõtjad, kes otsustasid põhja läinud ettevõttest vabanemiseks variisikutest fantoome kasutada,“ sõnas Rosin.

Siin tuleb taas appi seadus: nimelt peab teatud olukordades raamatupidamise taastama. “Ei saa apelleerida sellele, et kadus ära. Tekib kohustus pöörduda äripartnerite poole ja üritada raamatupidamine taastada,” selgitas Nurm.

Raamatupidamiskorra rikkumisele rõhumine on ainus, mis aitab. “See on väheseid võimalusi, millega saab olukorda reguleerida, et nad ei tunneks karistamatuse tunnet,” nentis Nurm.

Leho Lauri sõnul ei võta nad praegu sihikule lihtsaid tankiste ehk inimesi, kes on nõus 50 või 100 euro eest probleemse firma enda nimele kirjutama.

“Valime välja inimesed, kes tankiste organiseerivad ja seda kuritegevust üleval hoiavad. Hindame neid mahu, ohtlikkuse ja mõju kategoorias. Näeme praegu radaril umbes paarikümmend nime, kes on valuläve ületanud. Need inimesed on meil kogu aeg radaril, jälgime ja analüüsime. Kui on põhjust, siis sekkume.”

Likvideerijad võivad firma ülevõtmise eest küsida 200 kuni 500 eurot. Nurm pakkus, et sissetulek ühe firma pealt võib ulatuda ka paari tuhande euroni. “Eks oleneb sellest, kui palju probleeme ettevõttes on.”

Info kogumine käib kohtu ja võlausaldajate liiduga suheldes. “Menetlustest näeme, et kui tekib nõue äriühingu vastu, siis väga tihti satuvad sinna etteotsa ühed ja samad nimed. Need on inimesed, kelle suunas tuleb tööd teha,” ütles Nurm.

Maailmapanga uuringu järgi tuleb Eestis pankrotimenetlustest ühe dollari kohta tagasi veidi üle 40 sendi, Soomes on see 88 senti. “Oleme samal tasemel lätlastega,” lausus Laur. “Me pole üldse heal positsioonil. Eks maksame lõivu, et meil on hästi liberaalne ärikeskkond,” selgitas ta ja lisas, et rolli mängib viimane karm majanduslangus.

Ettevõtete likvideerimisäriga tegelev Raul Pint rõõmustas hiljuti, et prokuratuur on firmamatjad pihtide vahele võtnud.

„Ammu oli aeg. Hilinetud on üle kümne aasta. See oli päris kole, mis vahepeal toimus – iga suvaline krants pani sildi rinda, et tema on kuradi tõsine majandusspetsialist ja hakkab ettevõtteid likvideerima,“ rääkis Pint. „Enamik neist on kriminaalid, kipsimehed Soomest, täiesti uskumatu seltskond. On roninud sinna, kus oleks raske ka advokaatidel, kes vaatavad asja ainult õigusnurga alt.“

Mullu sunniti turult lahkuma 500 firmaga seotud olnud Kalev Sakjas. „Ju asi on käsile võetud, on tegeletud ja eesmärke saavutatud,“ kommenteeris Sakjas selle kuu alguses nii enda kui ka teiste firmamatjate turult lahkuma sundimist.

Kas nad on põhjusega käsile võetud? „Seisukoht sõltub istekohast,“ jättis Sakjas vastus lahtiseks. „Minu menetluses oli sisu olemas.“