Äripäev • 28 november 2019

Edukas Eesti: ühele tuleb kevad 2020 teisiti – 10 000 euroga!

Kalev Kaarna võtab vastu Äripäeva peatoimetajalt Meelis Mandelilt vastu Eduka Eesti auhinnakonkursi peapreemia, 10 000 eurot. Uus konkurss annab kõigile uue võimaluse 2020. aasta kevadel preemia enda tasku pista.  Foto: Andras Kralla

Täna algab taas Eduka Eesti arvamuskonkurss. Juba kaheksandat korda avame Äripäeva arvamusveergudel ukse uutele ideedele, mis viiksid riiki ja ühiskonda edasi ja edendaksid Eesti edulugu. Aprillis lõppeva arvamuskonkursi peaauhind on 10 000 eurot.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo arvamuskonkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Konkursi ajaloos on žürii andnud eriauhindu. Seekord on juba ette teada, et Rimi soovib tunnustada parimat kaubandusse sobivat ideed.

„Edukas Eesti on julgete mõtete Eesti, nutikate ja haritud inimeste Eesti, vaba eneseteostuse Eesti. Meie konkurss on läbi aastate näidanud, et ühestki neist pole meil puudust,“ ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. „Kui vaadata seitsme aasta jooksul ilmunud ligi poolt tuhandet artiklit, leiame teemasid e-riigist keskkonnakaitseni, finantslahendustest sotsiaalküsimusteni.“

Äripäeva arvamustoimetuse palvel kirjutas iga korraldajate esindaja osalejate innustamiseks motivatsioonikirja. Loe, milliseid töid ootavad Ain Hanschmidt, Jüri Raidla, Vaido Padumäe ja Artur Praun.

Konkursi tingimused

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo kaheksandat aastat toimuv arvamuslugude konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega).

Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Eduka Eesti lugusid avaldame jooksvalt nii Äripäeva veebis kui ka paberlehes ning neile annab lisahoo peagi avanev Facebooki-värav. Toimetus jätab endale õiguse tekste toimetada ja lühendada ning avaldamise üle otsustada.

Tekste koos oma fotoga palume saata aadressil arvamus@aripaev.ee. Lõpptähtaeg on 31. märtsil 2020, auhinnad anname üle aprillis. Kõiki Eduka Eesti tekste saab lugeda siit.

Mullu võidutses inseneeria

Mullu võidutses Eduka Eesti arvamuskonkursil innovaator Kalev Kaarna, kes kirjutas, kuidas 5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta tänapäevase tootmise eestvedajaks terves maailmas. „Lihtsustatult öeldes on 5G-tehnoloogia eelis, et suurt hulka informatsiooni saab liigutada kiiremini kui silmapilgutus või mõte ja ilma viitajata,“ selgitas Kaarna.

5G abil saaks panna Eesti parimad CNC-pinkide ehk programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide spetsialistid, keda napib, teenindama mitte ühte ettevõtet, kus nad täna töötavad, vaid kuni kümmet ettevõtet, sest pinke saaks häälestada distantsilt ja reaalajas videosilla vahendusel.

Teise koha (preemia 3000 eurot) pälvis ettevõtja ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu asepresidendi Ivo Suursoo artikliga „Vajame suurt Nutika Eesti narratiivi“, kus näidati, et 100aastane Eesti vajab suurt internetile keskendunud narratiivi, mis innustaks samavõrd kui kunagised vabadusepüüe ja euroopaliku elu püüe.

Kolmanda koha (preemia 2000 eurot) saavutasid välismaal õppivad tudengid Grete Helena Kütt, Marcus Lukas Kiisa ja Kristjan Erik Liive, kes osutasid isiklikele kogemustele tuginedes, et välismaal õppivad Eesti tudengid tuleb paremini siduda kodumaaga – et meie kultuuri saadikud välismaale kaotsi ei läheks ning riigil ja ettevõtjatel oleks parem ettekujutus, kes, kus, mida õpib ning mis oskustega Eesti noored üldse välismaal on.

Nutika kodaniku hääl

Nominentide hulgas olid veel riigiametnik Vootele Veldre „Vähem riiki, rohkem inimest“, kes visandas Eesti sotsiaalkaitse mudeli aastaks 2039, investor Jaak Roosaare „Kolm seadust, mis vajavad kiirelt muutmist“, kes tõi esile kolm teravat probleemi õigusruumis, mille lahendamine lõpetaks ebaõigluse, ning Diana Amos „Slow Estonia – aitab rabelemisest!“, kes pakkus, et Eesti võiks olla esimene „aeglane riik“, sest kõik eeldused on meil juba olemas: väike riik, väikesed linnad, puhas õhk, säilinud loodus, tugevad traditsioonid.

„Konkursile esitatud arvamuslugudes kõlas selgelt aktiivse ja nutika kodaniku hääl. Need artiklid räägivad kaasa nii päevakajalistel teemadel kui ka tõstavad avaliku arvamuse orbiidile uusi ideid,“ võttis Äripäeva juhtkiri konkursi kokku.

Eduka Eesti konkursi võitjad

Kalev Kaarna (2019), Ahto Lobjakas (2018), Jaak Laineste (2017), Priit Alamäe (2016), Tarmo Tanilas (2014, 2015), Heiki Urbala, Raul Ennus (2013).

Hetkel kuum