Kristjan Pruul • 11. detsember 2019 kell 14:10

Politsei ja maksuamet tahavad jälgida ehitaja igat sammu

Maksu- ja tolliameti maksuauditi arendusspetsialisti Siim Tamme sõnul annab uus plaan võimaluse vähendada sektoris ümbrikupalga maksmist ja käibe varjamist.  Foto: Liis Treimann

Riik plaanib ehitussektori pettuste vastu võidelda uue superandmebaasiga, kuid kava tekitab ehitajates tugevaid küsimusi.

Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon tahavad võidelda ehitussektori käibemaksupettuste, ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ja ümbrikupalga maksmise vastu. Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi. "Sama hästi võiks siis kõigile kiibi panna. Inimene käib platsil võib-olla mitu korda päevas edasi-tagasi ja kui salvestada, millal ta täpselt seal käis, kuidas see ei ole jälitustegevus?" küsis Lõuna-Eesti ehitusettevõtte Ehitustrust juht Kaido Somelar.

"Meil kõigil on telefon, las see mõõdab, kui palju ma kiirust ületan, palju ma magan ja kus tööd teen. Ning kuu lõpus teatab, kui palju ma makse maksma pean,” ironiseeris Somelar.

Probleem on tegelikult suur

Loe lisaks

Peamiselt teedeehituses tegutseva TREV-2 juht Sven Pertens tõdes, et töötajate registreerimine on musta tööjõu kasutamise ja ümbrikupalkade vähendamise seisukohalt kindlasti vajalik. Teisalt leidis ta, et kōigi töötajate tööaja täpne salvestamine väravat ja kaardilugejat kasutades ei ole proportsionaalne ega mõistlik. "Näiteks taristuehituse objektid vōivad olla kilomeetrite või kümnete kilomeetrite pikkused ning sageli puudub värav objektile sisenemiseks,” lisas ta.

Sven Pertens  Foto: Liis Treimann

Probleem, mida ametid lahendada püüavad on samas päris suur. “Keegi ei tea, kes on täpselt need ehitusfirmad, mis ehitusplatsil tegutsevad, kes on need ehitajad ja millise koormusega nad tööd teevad,” selgitas maksu- ja tolliamet maksuauditi arendusspetsialist Siim Tamm.

Seda infot tahaksid saada maksuamet, politsei ja tööinspektsioon, sest see aitaks maksude, võõrtööjõu ja tööohutusega seotud probleemide vastu.

Uue plaani järgi peaksid peatöövõtjad andmebaasi kandma kõik platsi alltöövõtjad ja need omakorda oma alltöövõtjad. See peaks aitama käibe varjamise vastu. Kõik ettevõtted on kohustatud deklareerima nimeliselt 1000 eurost suuremad tehingud. Alltöövõtuahela kindlakstegemisega oleks lihtsam leida üles kohad, kus käivet ei deklareerita.

Politseile teeb muret võõrtööjõuga seonduv. Ka maksuameti hinnangul on tervelt 60 protsenti lühiajalise tööloaga inimesi Eestis maksuriskiga: nad kas ei jõuagi maksukohustuslase registrisse või ei saa seadusega ette nähtud palka või kaovad radarilt enne tööloa kehtivuse lõppu.

Ehituses töötab märkimisväärne osa lühiajalise loaga võõrtöötajatest. Aasta esimese kuuga on pealt 30 000 tööloast kolmandik väljastatud neile, kelle tööandja põhitegevusala on ehitus, ütles politsei pressiesindaja Kristjan Lukk. Sellele lisandub veel tähtajalise elamisloaga ja kvoodi alla käivad töötajad, kellest ehituses töötab 369 inimest.

Kolmas ja ka võõrtööjõule laienev probleem on osaline ümbrikupalk: pärast töötamise registri loomist on registreerimata tööjõu kasutamine drastiliselt vähenenud, kuid järele jäi probleem, kus inimene küll on töötajaks registreeritud, aga tööd teeb ja palka teenib deklareeritust oluliselt rohkem.

Tamme sõnul on ehitusega seotud eeldatav maksukahju suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas: sellest 8 miljonit ümbrikupalkade ja 12 miljonit käibe varjamise näol.

Eeskuju on võetud ka naaberriikidest. Näiteks Lätis oli loodud süsteem, kus tuli kõigil objektidel viibijad registreerida, kuid Tamme kinnitusel soovitakse nüüd edasi minna keskse registriga.

Mis saab edasi?

Väljatöötamiskavatsusele oodatakse ära huvitatud osapoolte ja ministeeriumite seisukohad. Vastav seaduseelnõu peaks valmima 2020 kevadeks ja jõustuda võiks see 2021. aasta algusest.

Pool Eesti ehitusmahust läheks kontrolli alla

Seda, et makse tuleb koguda, ettevõtluskeskkonnas puhtus tagada ja ka võõrtööjõuga tekkivaid probleeme vähendada, ei eita ükski ettevõtja ega ka sektori ettevõtteid koondav ehitusettevõtete liit.

Kava kohaselt tuleks töötajate andmed sellisel moel registreerida objektidel, millest praeguse korra järgi tuleb tööinspektsiooni teavitada. “Elektrooniline läbipääsusüsteem tuleks paigaldada ehitusobjektile enne ehitustööde alustamist juhul, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusobjektil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva,” seisab väljatöötamiskavatsuses.

Sellega läheks Tamme sõnul kontrolli alla ligikaudu pool Eesti ehitusmahust. Eelmisel aastal oli selliseid objekte kokku 700.

Hea lahendus oleks töötaja kaart

Suurtel ehitusplatsidel jaotatakse juba praegu töötajatele välja kaarte ja kontrollitakse, kes platsil käivad, selgitas Somelar. Nendega seotud andmete edastamine ei lahenda probleemi, sest väiksematel platsidel toimuvat ei jõua ikkagi keegi kontrollida.

Sven Pertensi hinnangul ei ole probleemi võõrtööjõuga, sest objektidel viibivad võõrtöölised on Eestis tavaliselt ametlikus korras. “Oleme teemat ehitusettevõtete liidu juhatuses arutanud ja jõudnud tulemusele, et tuleks sisse seada töötaja kaart, mille tööandja maksuametis registreerib ja mida töötaja kohustuslikus korras objektil viibides kaasas kannab ning kontrolli puhul esitab,” ütles Pertens.

See oleks ka võimalus, kuidas nõuded kehtiksid üle sektori. Lihtsamalt öeldes: ehitussektoris on mõeldud, kuidas keskse andmebaasi kaudu oleks lihtsam platsil töötajaid kontrollida, aga uue kava järgi oleks süsteemi vaja hoopis detailsete tööandmete ja töövõtjate-vaheliste suhete täpseks registreerimiseks.

Veel üks kohustus peatöövõtja õlul

Viimased 7-8 aastat, mil platsidel kontrolli rangemaks tegemisest on räägitud, ei ole selgeks vaieldud, miks peab peatöövõtja tööahela alumiste otste tegevuse eest vastutama. Uue süsteemi järgi jääks peatöövõtjale kohustus registreerimissüsteem püsti panna ja tagada selle kasutamine.

“Mul on küll küsimus, et kas ettevõtja peab ise näitama, et ta on korralik ja maksab maksud ära või peab seda teine ettevõte jälgima,” küsis Somelar. “Tööjõud peab olema registreeritud, palgad makstud, nõus. Aga ei saa ülemääraseid kohustusi panna peatöövõtjale. Mis edasi? Ükspäev kontrollime, kas alltöövõtjate töötajatel on alimendid makstud?” ütles ta.

Kaido Somelar

Mis edasi? Ükspäev kontrollime, kas alltöövõtjate töötajatel on alimendid makstud?

Kaido Somelar  Foto: Eiko Kink

Siim Tamm tõdes, et Eestis ei ole peatöövõtja vastutust seadustes eraldi määratletud, aga nii mõnegi Euroopa riigi näitel võib öelda, et seda on ka eraldi seadusega kehtestatud. Peatöövõtja vastutus, tellija vastutus, solidaarne vastutus ehituse töövõtuahelas, loetles ta. “Meil seda praegu ei ole, aga võib-olla tulevikus tuleb, ei oska ennustada,” lisas ta.

Teisalt ei tule tema hinnangul karta, et halduskoormus uute meetmetega suureneks. Näiteks kaob ära kohustus tööinspektsiooni objekti avamisest teavitada. Lisaks ei pea enam edastama nimekirju kõigi objektil töötavate isikute nimedega, sest kui töövõtuahel on registreeritud, siis annab süsteem positiivse signaali iga töötaja kohta, kes selles ahelas kellegi jaoks töötab.

Mitte ainult ehituses

Kui ehitusobjektil registreerimise plaan õnnestub, saaks seda kohustust laiendada ka muudele sektoritele, näiteks metallitööstusele. Vabatahtlikku kasutamise võimalust tegevusvaldkonnast sõltumata saaks aga pakkuda kohe süsteemi valmimisel, kirjutatakse väljatöötamiskavatsuses.

Ülalhoidmise kulu: miljon eurot aastas

Maksuameti hinnangul võiks registreerimiskohustuse täitmist võimaldav IT-lahendus jääda samasse hinnaklassi, kus on praegu kasutusel olevad keerulisemad registreerimissüsteemid. Väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal võetud hinnapakkumiste järgi on see seadmete rent pluss kolm eurot inimese kohta kuus.

Kui võtta aluseks pool sektoris töötavatest inimestest – 30 000 inimest, – siis oleks süsteemi ülalhoidmise kulud ligikaudu miljon eurot aastas. See kulu jääb erasektori kanda. Siim Tamme lisas, et küllap kujuneb teenusepakkumine hoopis objektipõhiseks: hinnad oleksid objekti suuruse järgi ja mida suurem klient, seda väiksem tasu töötaja kohta.

Esialgne hinnang maksukohustuslaste registris vaja mineva arenduse maksumusele on 0,7–1,2 miljonit eurot. Sellele lisanduvad teiste asutuste kulud andmevahetuse loomiseks.

Loodetud tulu on 5,7 miljonit eurot aastas. Miljon eurot 5,7 miljoni lisaeuro eest on Tamme sõnul täitsa hea suhe, aga lisaks tuleks tema sõnul silmas pidada, et mõju on laiem ja sotsiaalmajanduslik, parandades nii konkurentsiolukorda kui tööohutust töötajatele.

Sven Pertens jäi võimalike halduskulude hindamisel arvamusele, et see nii väikeseks tõenäoliselt ei jää, pigem kordades suuremaks. Somelar lisas, et ehitusettevõtete platsil on palju liikumist, seal käib ka muude teenuste pakkujaid ja seegi tõstab kulusid.

Ehitus võib kõigi jaoks kallimaks muutuda

Muret tekitab Somelarile ka see, et kulu jääb ettevõtjate kanda. “Majanduses on niigi õhuke olukord, ärikasumid on 0-2 protsenti. Riigihangetel maksab ainult odavaim hind. Las siis riik paneb need inimeste loendurid ja muud jälitusseadmed üles ja võtab kulud enda kanda,” ütles Somelar.

Ka maksuamet tunnistas, et tõenäoliselt muutub ehitusteenus natukene kallimaks iga töövõtuahela lüli jaoks. “Täitsa võimalik, et lõppkokkuvõttes ka tellija jaoks, nii et täiesti võimalik, et ehitus kui selline muutub mõnevõrra kallimaks,” ütles Tamm.

Aga kuidas on kõigi inimeste platsiviibimise aja reaalajas registreerimine soovitud tulemusega proportsionaalne? Maksuameti hinnangul suuri probleeme sellega sündida ei tohiks. Esiteks on juba praegu töötajate registri põhjal suure osa töötajate töötamise aadress teada. Elektrooniline registreerimine annaks ehitustöölise osas lihtsalt veidi detailsema andmestiku.

Teiseks peaks töötajate jaoks selle tulemusel paranema näiteks tööohutus. "Meie eesmärk ei ole kindlasti luua mingit jälgimistööriista. Keegi ei hakka selle abil tagaotsitavaid tuvastama,” ütles Tamm.

Andmekaitse inspektsioon kommentaari andmisest loobus, sest peab oma arvamuse väljatöötamiskavatsusele välja töötama jaanuari alguseks.

Foto: Andras Kralla
Hetkel kuum