Nädala lood. Krachti mõjuvõim ja Fortumo küsimusi tekitav leping

Nädala alguses sai selgeks, et endise rahandusministri Martin Helme nõunikul ja nüüd korruptsioonikahtlustuse saanud Kersti Krachtil oli suur mõju EKRE liikmete ja ministri üle. Näiteks selgus pealt kuulatud telefonikõnest, kuidas Kracht rääkis Martin Helmele, et ametist tuleks vabastada EKRE liikmest ametnik, kes leidis, et Kracht sekkub Porto Franco laenutaotluse menetlusse KredExis. Vestlus toimus läinud aasta 12. augustil, mõni päev hiljem kaotaski ametnik töö, selgus kohtuistungil, millest saad lähemalt lugeda siit.

Kui kohtuistungil jäi saladuseks, kes see ametnik olla võis, siis kirjutasime, et selleks inimeseks võis olla EKRE liige Mark Majorov.

Vahetult enne, kui Majorov lahkus Siemi nõuniku kohalt, pani ukse enda taga kinni KredExi juht Lehar Kütt. Äripäeva andmetel võisid just Küti äkilise lahkumise tõttu kerkinud küsimused teha Majorovit kriitiliseks. Loe seda lugu edasi siit.

Üllatusena selgus, et eelmises valitsuses haridus- ja teadusministri kohalt nn autojuhiskandaali tõttu lahkuma pidanud Keskerakonna poliitik Mailis Repsi tegude kohta algatatud väärteomenetlus lõpetati ja algatati kriminaalmenetlus.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Kairi Küngas selgitas, et kui varem uuriti Mailis Repsi puhul varade väärkasutust, siis nüüd uuritakse omastamist.

Küngas ei vastanud küsimusele, mitut episoodi kriminaalmenetluse käigus uuritakse. Samuti ei öelnud ta, kas kõik episoodid on juba varem meediast läbi käinud.

Küll aga väljendasid mitmed Äripäevaga suhelnud juristid imestust Repsi menetluse kulgemise üle. Juristide sõnul on näiteks ebaharilik, et Repsi sõnul teavitati teda juba 29. jaanuaril väärteomenetluse ümberkvalifitseerimisest kriminaalmenetluseks. Üldjuhul teavitatakse isikut täpsematest menetlustoimingutest koos kahtlustuse esitamisega. Kuna prokuratuur pole aga Repsile seni kahtlustust esitanud, ei saa süüdistaja avaldada mingit infot tõenäolise kahtlustuse sisu ega tõendite kohta. Seega on menetluse ümberkvalifitseerimisest teavitamine sisuliselt tühi info, mis keerutab vaid spekulatsioone üles. Loe seda lugu edasi siit.

Lõppev nädal tõi ka mitmete Tallinna börsi ettevõtete kvartalitulemused: oma resultaadid teatasid näiteks Coop Pank, LHV, Nordecon ja Merko.

Nii selgus, et LHV Groupi neljanda kvartali kasum kasvas nii orgaanilise kasvu kui ühekordsete sündmuste toel aastaga mitmekordseks.

Aasta viimases kvartalis kerkis Coop Panga puhaskasum enam kui poole võrra ning tugevat kasvu jätkasid ärimahud, teatas Coop börsile. Jaanuaris teenis Coop Pank aga rekordilise kasumi. Ettevõtte aktsia on viimasel ajal võimsalt kasvanud.

Ehitushiidudest teatas oma tulemused Merko ning investorid võivad rõõmustada eurose dividendi üle.

Dividendi ja tulemused teatas ka Nordecon.

Kui viimasel ajal on paljude jaoks müstilist tõusu teinud Harju Elekter, siis sel nädalal sisises aktsia hinnast õhku veidi välja.

End agressiivselt reklaaminud ERIALil on aga vesi ahjus ning hoiu-laenuühistu läheb saneerimisse.

Hoiustajate jaoks tähendab see keerulist olukorda, sest nende hoiuste saatus sõltub suuresti sellest, kas kinnisvaraturg püsib või kukub. Teadupärast on ERIAL lõviosa rahast välja laenanud oma tütarfirmadele, kellest suurim laenuvõtja on olnud ERIAL Kinnisvara. Ettevõte tegeleb, nagu nimigi ütleb, kinnisvara arendamisega.

Neljapäeval kirjutasime aga sellest, et eestlaste loodud mobiilimaksefirma Fortumo sõlmis eelmisel aastal lepingu Myanmari telekomiga, mis kuulub osaliselt Myanmari sõjaväele. Armee kindralid on riigis juba aastaid räigelt rikkunud inimõigusi ja alustasid eelmisel nädalal Myanmaris kogu maailma jahmatanud riigipööret. Loe põnevat lugu siit.

Kui tahad aga lähemalt teada, mis Myanmaris toimub, siis kuula värsket saadet “Globaalne pilk”, kus vaatluse alla võeti Kagu-Aasia.