Artikkel
  • Kuula

    Äripäev alustab suurprojektiga Lääne-Virumaal

    Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Kristjan Ojang.Foto: Andras Kralla

    Äripäev alustab kohalike ­uudisveebide rajamist Lääne-Virumaalt, esimese uudisveebi peatoimetajana asus tööle Kristjan Ojang.

    Lähiajal startiv Lääne-Virumaa Uudised hakkab vahendama kogukonnale olulist, kasulikku ja inspireerivat infot kiiresti, ausalt ja kartmatult. “Meie eesmärk on aidata Lääne-Virumaa ärksatel inimestel muuta enda elu paremaks, sisukamaks ja huvitavamaks,” ütles Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Kristjan Ojang.
    Lääne-Virumaa Uudised keskendub kohalikele teemadele ja inimestele. Teemade valikul peab toimetus oluliseks mitmekesisust ja keskendumist originaalsisule.
    Kristjan Ojang on põline virulane, kes viimased paarkümmend aastat on töötanud Tallinnas. Tööalaselt on ta seni tegutsenud põhiliselt televisioonis ja seda nii saatejuhi, toimetaja kui ka produtsendina. Iganädalaselt juhib ta Kanal 2 saadet “Krimi”, kuigi viimastel aastatel on teinud ka reisisaateid, kus vanade Žigulidega rännatakse nii Baltimaades, Venemaal kui ka idabloki riikides. Enne Äripäeva siirdumist töötas Ojang ka Autolehe toimetajana.
    Aasta alguses otsustas Äripäev käivitada oma tegevusajaloo kõige laiaulatuslikuma investeeringu ja alustas üle Eesti kohalike uudisveebide rajamist. Lääne-Virumaa Uudised on Äripäeva esimene kohalik uudisveeb. Lähiajal on plaanis sarnaseid portaale avada mitmes Eesti piirkonnas.
    Tulemas kümned töökohad
    Äripäeva kohalike uudiste projekti juhi Aivar Hundimägi sõnul investeeritakse igasse ­uude uudisveebi kuuekohaline summa.
    Uue projektiga seoses loob Äripäev lühikese aja jooksul kümneid uusi töökohti, millest suurem osa luuakse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Iga ­uudisveebi juurde luuakse kohapealne toimetus, mida juhib peatoimetaja, kellel on suur tegevusvabadus ja vastutus.
    Hundimägi sõnul selgus uue meediaprojekti tarbeks tehtud intervjuudest, et inimesed soovivad saada osa kogukonna tegemistest ja neis ise aktiivselt kaasa lüüa. Soovitakse rohkem läbipaistvust kohalikku ellu selliselt, et võim ja otsustamine oleks rohkemate kohapealsete inimeste asi.
    Ta märkis, et Äripäeva algatus muudab Eesti ajakirjanduse mitmekesisemaks. Kui praegu on maakonnalehtede omanikud kohalikud ettevõtjad, siis nüüd tekib nende kõrvale Äripäeva omanikfirma Bon­nier, mis on enam kui 200 aasta pikkuse ajalooga Skandinaavia meediakontsern. Rootsis kuulub Bonnierile üle 40 kohaliku väljaande ja Norras on neil osalus 85 kohalikus väljaandes.
    Maakonnalehtedest erinevad Äripäeva loodavad portaalid eeskätt sellega, et lugejatele muutub kvaliteetse ajakirjanduse tarbimine mugavamaks ja kiiremaks. Info avaldamine ei sõltu enam paberlehe ilmumise ajast.
    “Me soovime olla vajalikud eri põlvkondadele”
    Lääne-Virumaa Uudiste teemade valik tuleb piisavalt lai, et oma loo leiaks portaalist üles nii 30ndates eluaastates pereinimene kui ka ettevõtlik noor, samuti inimene, kel elukogemust enam kui pool sajandit või kuus aastakümmet, ütles uue uudisveebi peatoimetaja Kristjan Ojang.
    Järgneb intervjuu Kristjan Ojanguga:
    Kristjan Ojang, miks otsustasid Äripäeva uue projektiga liituda?
    Uue asja käivitamisel on oma võlu, mis kutsub kaasa lööma. Varem olen seda võlu saanud tunda mõne teleprojekti käivitamisel, aga uudisteportaali vedamine tundus täiesti uue väljakutsena.
    Teine põhjus oli see, et esimest korda avaneb mul võimalus rääkida kaasa oma kodumaakonna ehk Lääne-Virumaa tegemistes. Ma elan küll juba 20 aastat Tallinnas, aga tihe kontakt Lääne-Virumaaga on olnud kogu aeg olemas ning oma päris koduks pean ma just Virumaad.
    Millega seni oled tegelenud?
    Põhiliselt olen tegutsenud televisioonis, aga viimased seitse aastat ka kirjutavas ajakirjanduses. Autolehe toimetajana sain päris hea kogemuse nii trükiajakirja kui ka veebi tegemises ja toimimises. Aga teles olen saateid toimetanud, juhtinud ja produtseerinud juba 18 aastat. Meelelahutuslike saadete kõrval on saanud päris palju ka ­uudiseid treida.
    Milline on sinu side Lääne-Virumaaga?
    Ma olen põline virulane. Haljala kihelkonna rannakülades – Toolsel, Karepal, Rutjal – on Ojangud tegutsenud sellest ajast alates, kui eestlastele perekonnanimesid anti. Ilmselt veel kauemgi, aga kaugema aja uurimiseks puuduvad kirjalikud allikad.
    Elanud olen nii Kundas kui ka Haljalas, kus mul on päris suur sõpruskond alles veel praegugi. On neid, kes pole kodukandist kunagi lahkunud, ja neid, kes on sinna mingi ära oldud aja järel tagasi tulnud. Kõik oma elu suvevaheajad ja suvepuhkused olen veetnud Rutjal. Kui vähegi võimalik, kolan nädalavahetustel Kunda kandi metsades, seega konkreetne side on olnud stabiilselt olemas. Ka mu abikaasa on pärit Rakverest, nii et kõikvõimalikel perekondlikel põhjustelgi on tihti tulnud suund võtta Lääne-Virumaa poole.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Baltic Horizoni renditulust kadus kolmandik
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Maris Jesse: hulgifirmad püüdsid meeleheitlikult apteeke endale hoida salakokkulepete pärast
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.