Peaminister Kaja Kallase sõnum Eestile oli sel nädalal see, et tuleb valmistuda rasketeks aegadeks.
Foto: Andras Kralla
Ukraina sõja üks otsene mõju on sõjapõgenike abistamine, ka Eesti on võtnud vastu tuhandeid inimesi Ukrainast. See võib omakorda tekitada pingeid ühiskonnas, kus peaksid koos suutma tegutseda nii Ukraina sõja vastased kui ka pooldajad.
Peaminister Kaja Kallase sõnul peab valmistuma rasketeks aegadeks, kuid diskussioonid, keda ja kuidas aidata, seisavad alles ees, sest praegu on kriis veel algusjärgus.
Siseminister Kristian Jaani sõnul kontrollivad politsei ja kaitsepolitsei iga päev, milline on Eestis elavate vene ja ukraina kogukondade meelsus ja kus on konfliktide riskid suuremad. Töö tõhustamiseks suurendati veebruaris veebipolitseinike arvu.
Ukraina elanikud, kes on pidanud Venemaa kallaletungi tõttu oma kodu maha jätma ning otsinud sõja eest varju Eestis, tuleb bürokraatlikest väntsutustest võimalikult kiiresti üle aidata, kuniks see on veel suhteliselt lihtne ja odav, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse.