Vene relvajõud alustasid pealetungi Ida-Ukrainas

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles reedesel julgeoleku pressikonverentsil, et ei saa välistada Venemaa kallaletungi NATO-le. Seega on Eesti ja Balti riikide eesmärk tugevdada vägesid Venemaa veenmiseks, et NATO vastu astumine on määratud ebaõnnestumisele.

Välisluureameti peadirektori Mikk Marrani sõnul käib praegu Vene vägede ümbergrupeerimine selleks, et Putin saaks 9. maiks mingisuguse võidu lauale panna. Kuna tegemist on propagandistliku, mitte sisulise vaheetapiga, siis konflikti lõppu see kindlasti ei tähista, lisas ta.

Kuna Venemaa on tõenäoliselt mõistmas, et Kiievi vallutamine ei õnnestu, keskendub Venemaa edaspidi Ida-Ukraina ründamisele, rääkis kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Euroopa Liidu juhid süüdistavad Vene vägesid sõjakuritegudes ning lubavad Venemaale kehtestada täiendavaid sanktsioone.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?