Vene naftajooks: Eesti sadamates käib järgmiste sanktsioonide eel vilgas siblimine

Eesti majandus ei istu Venemaa naftanõela otsas, aga kui Euroopa Liit otsustab tarnetest järsult ja täielikult keelduda, leidub ka ohvreid.

Viimane vagun kaupa jõudis Muuga sadamas asuvasse DBT väetiseterminali aprilli alguses, pärast seda on sadama ühes suuremas terminalis valitsenud kõhe vaikus.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.

Vene agressioon Ukrainas mõjutab majanduslikult kõiki, Vene gaasist sõltuvad riigid on iseäranis keerulises seisus, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.

Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus.