Kaitseväe õppus hõrendab töötajate ridu, kuid ettevõtjatel jalga värisema ei pane

Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks lisaeelarve, millega kaetakse ootamatud ja kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ning Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud. Lisaeelarve maht ulatub üle 700 miljoni euro, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kolmapäevasel julgeolekuteemalisel pressikonverentsil rääkis kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm, et Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole, kuid kaitset siiski tugevdatakse.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles reedesel julgeoleku pressikonverentsil, et ei saa välistada Venemaa kallaletungi NATO-le. Seega on Eesti ja Balti riikide eesmärk tugevdada vägesid Venemaa veenmiseks, et NATO vastu astumine on määratud ebaõnnestumisele.

Soomlaste Helsingin Sanomat kirjutas, et äsja Venemaa lääneosas lõppenud sõjalisel õppusel Zapad harjutati uusimate relvadega tegelikult Baltimaade vallutamist ja laiaulatuslikku sõda NATO vastu.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.