Soome meedia: venelased harjutasid Balti riikide vallutamist

Kui Läänes pöörati septembri keskel toimunud Zapadi (e. k lääs) ajal peatähelepanu Vene sõjaväelaste liikumisele Valgevenes ja loendati Valgevene poole liikuvaid rongivaguneid, siis tegelikult toimus hulk manöövreid mujal. Täkkesse läks Venemaa plaan tõmmata tähelepanu Valgevenele ning saada samal ajal harjutada NATO riikide vastu peetavat laiaulatuslikku sõda põhjast lõunani.

Zapadi ametliku stsenaariumi järgi puhkes Valgevenes revolutsioon ja Venemaa toetas Minskit Lääne mõju vastu. Venemaa sõjaterminoloogias tähendab kaitsmine esimesena ründamist, märkis Helsingin Sanomat. Valgevenest laienes konflikt ametliku stsenaariumi järgi kolme Balti riiki ja Peterburi lõunaossa. Tegelik stsenaarium kujunes aga selliseks, et sõda Baltimaade vastu laienes kogu Euroopasse, sõjaks NATO vastu, ning tegelikkuses ei harjutatud mitte konflikti laienemise tõrjumist, vaid Zapadist endast sai laiema sõjategevuse osa. Harjutus laienes Koola poolsaarele, kus Venemaa kaitseb strateegilisi sõjalisi objekte NATO rünnaku vastu - lõunas on Venemaal samad huvid Krimmiga.

NATO hinnangute järgi osales Zapadi õppustel mitte 12 700 inimest, nagu ametlikult öeldud, vaid ligi 100 000 Venemaa ja Valgevene sõjaväelast. Tegemist on kogu valmisolekus sõjaväelaste hulgaga, operatsioonides osales poole vähem sõjaväelasi.

Balti riikide puhul harjutasid Venemaa 6. armee väeosad Eesti, Läti ja Leedu territooriumi vallutamist. Esimese tankiarmee liikumine Valgevenesse näitas, et suund oli Poola ja sellega tagatakse ühendus Valgevenega.

Läänemerel oli ülesanne tõrjuda NATO väeosade saabumist. Kuigi Soome ja Rootsi alade vallutamise kohta polnud märke, oli venelaste eesmärk takistada NATO-l kasutada Soome ja Rootsi alasid. Karjalas, Soome piiri ääres, tiirutasid lennukid ning väed liikusid põhja poole, samal ajal harjutasid raskepommitajad lendu Kesk-Euroopa sihtmärkide suunas.

Zapadit korraldatakse iga nelja aasta järel ning see pole midagi uut, kirjutas Helsingin Sanomat. Nelja aasta taguse ajaga võrreldes oli Venemaa tänavu loonud lääneossa juurde kaks 10 000 sõjaväelasest koosnevat uut diviisi, uuendatud tankiarmeed ja relvaliike ning Venemaa harjutas kõigi nende kasutamist sõjas Euroopa ja NATOga.