Kui Läänes pöörati septembri keskel toimunud Zapadi (e. k lääs) ajal peatähelepanu Vene sõjaväelaste liikumisele Valgevenes ja loendati Valgevene poole liikuvaid rongivaguneid, siis tegelikult toimus hulk manöövreid mujal. Täkkesse läks Venemaa plaan tõmmata tähelepanu Valgevenele ning saada samal ajal harjutada NATO riikide vastu peetavat laiaulatuslikku sõda põhjast lõunani.
Zapadi ametliku stsenaariumi järgi puhkes Valgevenes revolutsioon ja Venemaa toetas Minskit Lääne mõju vastu. Venemaa sõjaterminoloogias tähendab kaitsmine esimesena ründamist,
märkis Helsingin Sanomat. Valgevenest laienes konflikt ametliku stsenaariumi järgi kolme Balti riiki ja Peterburi lõunaossa. Tegelik stsenaarium kujunes aga selliseks, et sõda Baltimaade vastu laienes kogu Euroopasse, sõjaks NATO vastu, ning tegelikkuses ei harjutatud mitte konflikti laienemise tõrjumist, vaid Zapadist endast sai laiema sõjategevuse osa. Harjutus laienes Koola poolsaarele, kus Venemaa kaitseb strateegilisi sõjalisi objekte NATO rünnaku vastu - lõunas on Venemaal samad huvid Krimmiga.
NATO hinnangute järgi osales Zapadi õppustel mitte 12 700 inimest, nagu ametlikult öeldud, vaid ligi 100 000 Venemaa ja Valgevene sõjaväelast. Tegemist on kogu valmisolekus sõjaväelaste hulgaga, operatsioonides osales poole vähem sõjaväelasi.