Rahvaloendus: keskmise Eesti elaniku kodu on vanem kui ta ise
Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.