Kliimaseadus on hõbekuul, mida kõik ootavad, aga tülid on veel ees
Parteidest tööandjateni, keskkonnakaitsjatest õiguskantslerini on kõik veendunud, et Eesti kliimapoliitikat tuleks juhtida eraldi seadusega, kuid mida see sisaldama peab, on tulevaste vaidluste teema.
Teadlased on aastakümneid rääkinud, et juhul kui inimkond kurssi ei muuda, siis liigub maailm keskkonnaalaselt pöördumatute muutusteni. Seda pole aga endiselt mõistetud, selgus saatest „Lavajutud“.
Eesti jäi rohepöördega võrreldes muu Euroopaga kümnendi jagu hiljaks ja seetõttu tuleb kiiresti muuta rohkem, kui ettevõtjad ja üldsus tajuvad. Samas loovad suured muutused ettevõtjaile ka uusi võimalusi.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.