Raadiohitid: pilk Vene majandusse ja mullidesse aktsiaturul

Kuulatuimates saadetes räägiti arvamusliidritega ka konkurentsist pangandusturul, õpetajate streigist ja Donald Trumpi presidentuurist ning võeti luubi alla Eurora hirmutav asutaja.

Levinud lootus, et Venemaa majandust ootab pärast sanktsioone kaos, on osutunud soovmõtlemiseks. Kaks aastat hiljem läheb Vene majanduses jätkuvalt hästi. „Täna ei ole midagi häda. Kui see peaks nii jätkuma 5–7 aastat, siis on häda majas. Aga see on nii kaugel,“ ütleb vaatleja Raivo Vare saates.

Saates püüame ühes Raivo Vare ja Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašinaga aru saada, kuidas on olukord Venemaa majanduses, mis on sanktsioonidega kohanenud oodatust paremini. Räägime ka, miks ihalevad venelased tagasi 19. sajandisse, millised võiksid olla Venemaa piirid ja kuidas võit Ukrainas tooks Venemaale nisumonopoli. Saatejuht on Eget Velleste.

Ajalooliselt on aktsiamullid lõppenud pärast 7-13kordset kasvu ja seega võib ka 2020. aastast üle 10 korra kasvanud kiibitootja Nvidia olla praegu oma kasvutipu lähedal, arvas Swedbanki vanemmaakler Meelis Maasik.

Intervjuus tõi Maasik näiteid varasematest mullidest ja arutles, mida on seni näidanud suurte USA tehnoloogiafirmade tulemused. Uurisime vanemmaaklerilt ka seda, milline võiks olla järgmine megatrend, mis kümnekordseid tootlusi tooma hakkab ja kuidas tasub mullistumise kahtlusega aktsiatest väljuda. Intervjueeris Indrek Mäe.

Eesti majandus on langenud kaks aastat ja ettevõtete konkurentsivõime väheneb. Kuidas majandus taas kasvule pöörata ja mida peavad selleks tegema ettevõtjad ning mis samme astuma riik, sellest räägivad saates Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, Saku Õlletehase juht Jaan Härms ja TREV-2 juht Sven Pertens. Saatejuht on Rivo Sarapik.

USA börsil on käimas kvartalitulemuste hooaeg ning alanud nädalal oodatakse mitmeid suurtehnoloogiaettevõtete tulemusi. Tulemused teatavad Alphabet, Microsoft, Apple, Amazon ja Meta. Investori ajakirja vastutav toimetaja Anu Lill rääkis, mida tulemustest oodata võib ning milliseid ettevõtteid ja kuidas ta ise jälgib.

Arutleti ka Tesla aktsia languse ja Netflixi aktsia tõusu ning ettevõtete prognooside paikapidavuse üle. Spekuleeriti ka, millal võiks tulla korrektsioon või suurem langus ning kuidas intressimäärade langetamine turu käitumist võib mõjutada.

„Jah, inimesed kardavad. Mul ei ole kõigele tõestust, aga need jutud, mida räägiti, olid ikkagi…füüsilisest vägivallast. Ja verbaalsest vägivallast. Et ta teeb erinevaid ähvardusi, ka tapmisähvardusi. Virutab näkku inimestele. Ta on agressiivne ja armastab alkoholi, “ rääkis uuriv ajakirjanik Kristal Härma raadiosaates „Luubi all.“

Täna Äripäevas ilmunud loo ilmumise eel rääkis Härma paljude inimestega, kes on Eurora asutaja Marko Lastikuga aastate jooksul kokku puutunud. Lastikust olid nõus rääkima kümmekond inimest, kelle seas on endised äripartnerid, töötajad ja investorid, kuid oma nime alt ei soostunud nad sõna võtma. Nad kardavad sattuda Lastiku musta nimekirja.

Saates kirjeldas Härma, milliseid võtteid on Lastik kasutanud, milline on tema taust ja mis juhtus idufirmas Eurora.

Lisaks jõuliselt käituvale iduettevõtjale rääkisid Äripäeva uurivad ajakirjanikud Marge Ugezene, Kristel Härma, Eliisa Matsalu ja Koit Brinkmann saates „Luubi all“ veel ka Keskerakonna eksjuhi Jüri Ratase erakonnavahetuse tagamaadest. Samuti arutati saates, kas apteegireform on läbi kukkunud või mitte ning kes vastutavad praeguse olukorra eest.

Nädalalõpusaade lahendab kolm teemat: konkurents pangandusturul, õpetajate streigi järgmine nädal ja oht Donald Trumpi presidentuurist.

“Kui me Eesti pangandust vaatame, siis 80-90 protsenti turuosa on siin Põhjala pankadel ehk meil oleks vaja rahvusvahelise haardega pankasid,” tõdes “Äripäeva arvamusliidri” saates suurtööstur, Infortari eestvedaja Ain Hanschmidt, kellega tuli jutuks ka kaitsepoliitika ja geopoliitiline risk.

Saate teises pooles vestlesime aga Gustav Adolfi gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigoriga, kes streigib ka seekord, ent oli üks streigi eestkõnelejatest ka 2012. aastal. Riigor ütleb, et kui muud üle ei jää, hakkavadki õpetajad oma palgajärgse miinimumi järgi õppetöösse panustama.

Saate kolmanda teemana lahkasime aga perspektiivi Donald Trumpi valimisvõidust. Ekspresidendi ja praeguse vabariiklaste peakandidaadiga korduvalt kohtunud Kersti Kaljulaid ütleb, et aastaid 2016-2020 võib pidada Ida-Euroopa seisukohalt edukaks, sest ameeriklased üksnes kasvatasid oma sõjalist kohalolekut. Kuidas võiks minna nüüd, saates arutlesimegi.