• OMX Baltic0,51%294,23
  • OMX Riga0,26%910,79
  • OMX Tallinn0,23%1 911,57
  • OMX Vilnius0,43%1 267,66
  • S&P 500−0,63%6 629,07
  • DOW 30−0,65%45 952,24
  • Nasdaq −0,47%22 562,54
  • FTSE 1000,12%9 436,09
  • Nikkei 2251,27%48 277,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,08
  • OMX Baltic0,51%294,23
  • OMX Riga0,26%910,79
  • OMX Tallinn0,23%1 911,57
  • OMX Vilnius0,43%1 267,66
  • S&P 500−0,63%6 629,07
  • DOW 30−0,65%45 952,24
  • Nasdaq −0,47%22 562,54
  • FTSE 1000,12%9 436,09
  • Nikkei 2251,27%48 277,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,08
  • 01.05.24, 11:49

Ametnike palga TOP: kõige kõrgem aastatulu küündis üle 100 000 euro

Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.
Peaminister Kaja Kallase palk on endiselt ametnike palgatopi tipus, kuid võrreldes 2022. aasta palgajärjestusega siiski langenud mõne koha võrra.
  • Peaminister Kaja Kallase palk on endiselt ametnike palgatopi tipus, kuid võrreldes 2022. aasta palgajärjestusega siiski langenud mõne koha võrra.
  • Foto: Liis Treimann
Ühelgi teisel riigiametnikul kuuekohalist kogutulu pole. Noormaa keskmine kuutasu oli veidi üle 8400 euro.

Seotud lood

Uudised
  • 28.04.23, 09:57
TOP 100 enim teeninud riigiametnikku: peaminister tõusis pingereas kõrgemale
Riigiametnike keskmine palk kasvas ligi 10%
Rahandusministeerium avaldas täna riigiametnike palgad, kus peaminister Kaja Kallas on oma palga poolest kolmandal kohal, samas möödunud aastal oli Kallas alles 11. kohal.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele