2. oktoober. Iisraeli armee tulistab Liibanoni suurtükiväge.
Foto: Jim Urquhart, Reuters/Scanpix
Jalaväe- ja soomusüksuste lisamine viitab sellele, et operatsioon on liikunud kaugemale eriüksuslaste piiratud rünnakutest, kirjutas Reuters. See tekitab hirmu, et naftat tootev Lähis-Ida võib sattuda laiemasse konflikti.
Nafta tõusis pärast seda, kui Iraan rakettidega Iisraeli suunas tulistas, suurendades tarnehäirete ohtu piirkonnas, mis pumpab kolmandiku maailma toornaftast, vahendas Bloomberg.
Lähis-Ida kuum konflikt tuletab meile valu, tule ja verega meelde, et agressiivse naabri kõrval elades tuleb väikeriigil oma eksistentsi eest seista ja demokraatiat kaitsta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?