Valitsus kiitis täna heaks pikalt loodud jäätmereformi. Tiheasustuse kortermajades peab edaspidi olema neli konteinerit ning kohalike omavalitsuste vastutus suureneb.
„Jäätmevaldkond on olnud sisuliselt muutumatu üle kümne aasta – süsteem on killustunud ja läbipaistmatu. Kuhjunud probleeme ei lahenda enam ükski pisiparandus,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. Ta lisas, et jäätmeid õigesti töödeldes saame arendada uut tööstust, kuid selleks on vaja toimivat ahelat, mida reformiga tahetaksegi luua.
Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.
Eesti 200 poliitiku Tarmo Tamme tudengist poeg käis koos isaga Saudi Araabias, kus esindas äridelegatsiooni liikmena tekstiilijäätmete probleemile lahendust lubavat ettevõtet Greenful. Äripäeva artiklist ajendatuna kutsus riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tänasele istungile aru andma Tarmo Tamme ja EISi esindajad.
Erakonna Eesti 200 liige, riigikogulane Tarmo Tamm ütles korruptsioonivastase erikomisjoni istungilt väljudes, et tal on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) kokku 39 miljoni euro suuruse toetuse otsuse saanud Greenfuli tekstiilijäätmete ümbertöötlemise kompleksiga emotsionaalne side.
Usaldus on äris kõige olulisem ning see kehtib ka transporditeenuses. Inimeste päevakava on tihe ning iga minut loeb. Viimane asi, millele soovitakse väärtuslikku aega kulutada, on hilinev või ärajäänud taksosõit ning määrdunud ja ebamugav sõiduk. Samuti juhuslikud pimekohtingud autojuhiga, mis võivad jätta pikemaks ajaks halva tunde.